Dáid vuoruhemiid ohcalit Nuortaguovllu válgabiirre jienasteaddjit
Nuortaguovllu válgabiirre jienasteaddjit ávžžuhit Sámedikki politihkkáriid vuoruhit: Sámegiela digitála máilmmi, nannet vuoigatvuođaid ja buoridit guolástanealáhusa eavttuid.
Markus Heiberg lea Deanu šibitboanda ja son lea maiddái bearašalmmái. Son oaivvilda Sámedikki politihkkáriid berret bargat dan ovdii ahte sámegiella galgá eanet gullot ja ovdánit.
– Mun lean nuorran šaddan áhččin ja mu mánná lea juo ollesolmmoš. Dan rájes go son lei unni, de oainnán stuorra erohusa. Dan stuorámus erohusa oidnen go muhtin jagiid áigi bođii interneahttaspeallu «Minecraft». Mun oidnen dalle ahte dat dagai ahte mánát álge juo measta beare hállat eaŋgalasgiela ja dárogiela, vaikke buohkt dan searvvis máhttet sámegiela, muhto liikká hállet dárogiela ja eaŋgalasgiela. Jus eai boađe eambo dakkár sámegiel spealut ja biras, de šaddá sámegiella beare skuvlagiellan, lohká Markus Heiberg.
Sámegiela digitálamáilbmi
Son oaivvilda ahte Sámediggi berre juolludit ruhtadeami daid servviide mat barget dan ovdii ahte nannet sámegiela, vai sámi mánáin leat eanet sámi birrasat.
– Sámegiella berre gullot eanet digitálamáilmmis. Eai mánát gal guldal sámerádio. Fertet maiddái smiehttat ahte mis lea dušše okta sámegiel rádiokanála ja dáža kanálat leat moaddelogi. Ii sáhte ráhkadit ovtta kanála mii lea buohkaid várás. Berrešii ráhkadit digitálamáilmmi eambo sámegillii, oaivvilda Heiberg.
Sámi ja báikkálaš vuoigatvuođat
Katri Somby ássá Sirpmás, son lea historihkkár ja servodatberošteaddji. Sutnje leat sámi vuoigatvuođat ja báikkálaš vuoigatvuođat dehálaččat.
– Sámi ja báikkálaš vuoigatvuođat leat munnje dehálepmosat. Mii dárbbašat vuoigatvuođaid vai beassat sámi eallima ja árvvuid ođđa áigái fievrridit. Deanu luossaášši čájeha man unnán váldi mis lea, dađi bahábut, lohká Katri Somby,
Son maid deattuha ahte giella lea seamma dehálaš:
– Sámegiella lea váibmogiella.
– Mo du mielas galget sámi politihkkárat dan olahit?
– Dan lea dieđusge váttis go mis ii leat eambbo iešmearrideapmi. Dan ovdii ferte maid bargat máŋgga dásis, sihke báikkálaš-, guovllu- ja riikkadásis ja vel riikkaidgaskasaččat, oaivvilda Somby.
Infrastruktuvra ja guolásteapmi
Jan-olaf Kjølstad Pettersen ássá mearrasámi gilážis Njeareveajis, son lea snihkkár ja guolásteaddji. Sutnje leat vuođđoealáhusat ja guolásteapmi dehálaččat.
– Okta lea infrastruktuvra, nu go geaidnu, mobiilaoktavuohta, elrávdnji ja fiber. Nubbi jurdda mus lea ealáhuseallin; sihkkarastit vuođu ja joatkit ovdánahttiimiin, ja seammás vuhtii váldit servodaga ja luonddu, oaivvilda son.
Vuoruhit guolásteami
Pettersen lea bajásšaddan ja orru mearrasámigilážis gosa dálvet fertejit skohteriin dahje fatnasiin mátkkoštit. Gilážis lea guolásteapmi dehálaš ealáhus.
– Lea veaháš balddihahtti ahte dorskebivdu siskkobealde 12 nautalaš miilla massá MSC ceavzilis guolásteami merkema, muhto bivdit dan seamma dorski mii lea olggobealde 12-miilla lea ain MSC mearka. Lea han justa dat seamma guolli man bivdá, dadjá son.
Jan-olaf Kjølstad Pettersen oaivvilda ahte dat lea juoidá masa sámediggepolitihkkárat berrejit bidjat návccaideaset vai leat ealli servodagat min rittus.