– Dál mii ráhkkanit baicce presideantan boahtte válggaide
Toril Bakken Kåven ii jáhke dál nagodit eanetlogu ásahit Sámedikkis, muhto son lohpida garrasit bargat boahtte válggaid ektui. – Dalle lea mihttomearri šaddat presideantan.
Dál leat Nordkalottfolket bellodagas ovcci áirasa Sámedikkis.
– Lei áibbas erenoamáš somá ja mu bellodatustibat šávihedje dievva deike ja sii bohte juohke guovllus. Mis lei ja lea ain oba máilmmi buorre dovdu. Dovdat stuora vuoitin maŋŋel válggaid, lohká Bakken Kåven Ávvirii.
Ii jáhke vejolažžan ásahit eanetlogu
Bakken Kåven ii jáhke áibbas vejolažžan ásahit eanetlogu sin áirrasloguin.
– Mii joatkit bargat ovttasáddásašvuođa ovddas sihke siskkáldasat sámi servodagas ja dáhttut maid joatkit bargat ovttadássásašvuođa ovddas sámiid ja earáid gaskkas.
– Ii áibbas veadjemeahttun gal leat
Bakken Kåven lohká iežaset aŋkke geahčadit ovttasbargoguimmiid iskan dihte lea go vejolaš eanetlogu ásahit.
– Dál ii galgga vajálduhttit ahte NSR lea stuorámus. Ii leat eahpádus ge ahte NSR:I lea álkit ásahit eanetlogu go mis. Muhto dieđusge go buot jienat leat lohkkon ja jus mis lea vel buoret boađus, de ferte jurddašallagoahtit mii lea buoremus sámepolitihkka Sámedikkis. Ferte de geahččat lea go vejolaš ásahit eanetlogu nuppegežiid NSR.
Bakken Kåven lea dan rájes go besse Sámediggái 2005:s, lohkan Bargiidbellodaga leat lagamus ovttasbargoguoibmin. Dál ii loga Bakken Kåven dan seamma.
– Bargiidbellodat lea áibbas NSR bálddas ja nu guhká go eai dovddas ahte leat guođđán dan moderáhta oainnu, de šaddá váttisin singuin ovttasbargat. Vaikko eat leat ságastan Bargiidbellodagain, de lean oahppan ahte ii galgga goassege dadjat ahte hilgut geange oalát, lohká Bakken Kåven.
Bakken Kåven lohká Guovddášbellodaga leat seamma dásis go Bargiidbellodaga go jurddašallá ovttasbarggu vejolašvuođaid.
– Guovddášbellodahkii mis lea seamma oaidnu ja sii leat leamaš hui čielgasat dainna ahte jotket NSR ovttasbargguin. Deattuhan ahte mii oaidnit NSR:S, Guovddášbellodagas ja Johttisápmelaččain lea eanetlohku. Sii leat maid leamaš hui čielgasat dainna ahte dáhttot joatkit ovttasbarggu.
– Boahtte válggaid maŋŋel lea dáhttu presideantan
Dál lea Nordkalottfolket dáhttu vel čielgasat opposišuvdnan šaddat. Dál lea stuora vejolašvuohta dasa go leat eambbosat go guovttis.
– Mun lohpidan ahte ahte bargat garrasit šaddat eanetlohkui ja presideantan boahtte válggaid maŋŋel. Dan ii galgga eahpidit ge. Mii leimmet mannan áigodaga guovttis Sámedikkis ja oažžu rievtti mielde lohkat mii leat masá jur dušše guovttis leamaš opposišuvdnarollas. Min jietna dat lea gullon ja go dál leat vel ovccis, de mii ražastit. Mii leat álbmoga ovddas doppe ja doarjut álbmoga daid stuora dehálaš áššiin.
– Jáhkat go olbmot lea gergosat rievdadusaide?
– Dan mun jáhkán, muhto eat galgga vajálduhttit ahte dáid válggaide eai lean áibbas gergosat go NSR:S leat ain 16 áirasa ja lea stuorámus. Dan mii galgat respekteret.
GB ii šiitte ovttasbarggu
Guovddášbellodat ii čielgasit šiitte ovttasbarggu goappáge beliin. Nu boahtá ovdan jearahallamis maid Guovddášbellodat addá Ávvirii. Bargiidbellodat lohká váttisin ovttasbargat Nordkalottfolket bellodagain.
– Nordkalottfolket ii dáhto vuođđolága paragráfa 108 rievdadit. Mii dáhttut vuođđoláhkii ahte sámit leat eamiálbmot. Dan ii dáhto Bakken Kåven ja dasto šaddá dat váttis, lohká Wilhelmsen.