Luossa sáhttá dál gártat rukseslistui Norggas
– Luossa sáhttá dál gártat rukseslistui Norggas vuosttaš geardde. Lea áibbas čielggas ahte lea dárbu konkrehta doaibmabijuide jorgalahttit dili, dadjá dálkkádat- ja birasgáhttenministar Sveinung Rotevatn.
Ráđđehus háliidat nannet áŋgiruššama áimmahuššat Norgga luosanáli ja almmuhit dál doaibmaplána mo hálddašit daid deháleamos áitagiid.
– Doaibmaplánas leat doaibmabijut mo vuosttaldit dan mii eanemusat čuohcá luossanállái, dadjá dálkkádat- ja birasgáhttenministara Sveinung Rotevatn (G) preassadieđáhusas.
Beliin njiedjan
Atlántaluossanáli lohku lea garrasit njiedjan Norggas 1970-jagiid rájis. Jus buohtastahttá luosaiguin mat 1980-jagiin gorgŋejedje johkagierrasiidda juohke jagi gođđat, de lea dát lohku njiedjan beliin.
– Luossa sáhttá dál gártat rukseslistui Norggas vuosttaš geardde. Lea áibbas čielggas ahte lea dárbu konkrehtalaš doaibmabijuide jorgalahttit dili, dadjá Sveinung Rotevatn.
Rotevatn čilge ahte Norgga atlántaluossanáliid oassi lea goalmmádasoassi dan logus mat ain gávdnojit dán nális máilmmis. Norgga čázádagat ja mearra- ja riddoguovllut leat oassin dán luosa deháleamos eallinguovlluin máilmmis. Norga ferte de váldit erenomáš ovddasvástádus áimmahuššat daid luossanáliid, juoidá maid Norga lea geatnegahttojuvvon dahkat nationála lágaid bokte ja internationála soahpamušaid bokte.
Norga ii olat mihtu
Okta doaibma mo bisuhit atlántaluosa Norggas ásahuvvui 2013:s go kvalitehtanorbma dohkkehuvvui. Ulbmil kvalitehtanorpmain lea sihkkarastit máŋggabealatvuođa ja eari nális maid sáhttá bivdit. Olles 80 proseantta luossanáliin Norggas eai olat kvalitehtanorpma mihtu. Biebmoluosat ja luossadihkit rehkenastojuvvojit leat stuorámus áittan luossanállái.
Doaibmabijut
Plánas leat maid doaibmabijut mo dustet eará beliid mat váikkuhit luossanállái. Earret eará namuhuvvo ahte lea dárbu garraseappot bivdit biebmoluosaid mat leat beassan olggos biebmanbáikkiin. Plánas namuhuvvo maid ahte galget ráhkaduvvot ođđa vuogit guorrat ja merket biebmoluosaid ja vuogit mo hehttet ahte biebmoluossa beassá gođđat.
Bargu jávkadit parasihta Gyrodactylus salaris ja dárkkistit boares čázádatregulerenkonsešuvnnaid galgá maid joatkašuvvat.
Ruoššaluossa hástaleaddji
Rotevatn lohká maid ahte eai goassege ovdal leat nu olu ruoššaluosat boahtán Norgii go dán jagi. Vásáhusat Romssas ja Finnmárkkus čájehit ahte mihtolaš bivdu sáhttá unnidit ruoššaluosa gođđoguollemáddodaga.
– Mii ásahit nationála ruoššaluosa gealbojoavkku mii galgá koordineret ruoššaluossabivddu regiovdnadásis. Viidáset vuoruhuvvojit vihttanuppelohkái guollebivdoreaiddu Nuorta-finnmárkku čázádagaide, dadjá Rotevatn. silje@avvir.np