– Lea hui šállu jus mu jietna ii dohkkehuvvo
Gunvor Guttorm lea máŋggaid válggaid oktavuođas gahččan eret jienastuslogus. Vaikko lea beassan jienastit, de ii dieđe dohkkehuvvo go su jietna.
Son lea Norgga stáhtaborgár, muhto lea fárren Ruŧŧii. Son lea čálihan iežas Norgga Sámedikki jienastuslohkui, ja njuolggadusaid mielde lea sus riekti jienastit sihke stuoradiggeválggain ja sámediggeválggain Norggas.
Liikká vásiha Gunvor Guttorm ahte jienasteapmi ii leat nu álki go galggašii.
Go son manai ovdagihtii jienasteame, de eai gávdnan su nama goappáge jienastuslogus. Son beasai dattege jienastit ovdagihtii dan válgabiirres gosa gullá, sihke Norgga stuoradiggeválggaide ja sámediggeválggaide. Muhto dál ii dieđe lea go su jietna dohkkehuvvon vai hilgojuvvon.
– Mun bessen jienastit, muhto in dieđe lea go mu jietna dohkkehuvvon.
Ii lean rievdan ovddit válggaid rájes
Mannan stuoradigge- ja sámediggeválggain iige gávdnon Guttorm namma jienastuslogus go galggai jienastit. Dalle son válddii oktavuođa Sámedikkiin, ášši ordnašuvai ja son beasai jienastit.
Dál lea njealje jagi gollan, ja Guttorm jáhkii buot lea ortnegis dáid válggaid oktavuođas.
– Mun válden oktavuođa Sámedikkiin dál maid iskan dihte gos mun sáhtán ovdagihtii jienastit. Sin vástádus lei ahte sáhtán juohke sajis jienastit gos lea ovdagihtii jienasteapmi. Go mun de galgen jienastit, de dadje ahte lean fárren, muhto mun bessen jienastit go čilgejin ahte lean Norgga stáhtaborgár.
– In mun somá dihte jienas
Guttorm lohká iežas ožžon dieđu ahte son ferte juohke logát jagi dieđihit áigu go ain leahkit Stuoradikki jienastuslogus, muhto ii dieđe guoská go dát maiddái Sámedikki jienastuslohkui. Son oaivvilda ahte eavttut leat čielgasat, ja ahte son ii leat iežas čálihan eret Norgga Sámedikki jienastuslogus.
– Lea hui šállu jus mu jietna ii dohkkehuvvo. Mun beroštan dan mađe ollu sihke Stuoradikki ja Sámedikki politihkas, ja man láhkái mii hábmet min boahtteáiggi, sihke riikka dásis ja Sámedikki dásis. In mun somá dihte jienas, muhto mu mielas lea dehálaš leahkit mielde váikkuheame. Muđui han ii beasa jietnadit maidege maŋŋel.
– Dehálaš geavahit iežas jiena
Gunvor Guttormas leat ollu čanastagat Norgii. Sus lea bearaš Norgga bealde, ja bargá ieš professoran duojis Sámi allaskuvllas.
Sutnje lea dehálaš geavahit iežas jienastanvuoigatvuođaid.
– Sámedikkis lea oalle ollu dadjamuš movt min boahtteáigi mu bargosajis galgá ovdamearkka dihte oahpuid, alitoahpu ja dutkama ektui. Diet leat dehálaččat mu bargui ja mu árgabeaivái. Go mus lea vuoigatvuohta geavahit iežan jiena, de mun háliidan dan dahkat. Sámediggi lea min sápmelaččaid bajimus politihkalaš orgána, ja danne lea mu mielas dehálaš ahte beassá geavahit iežas jienastanvuoigatvuođa.
– Sáhttá dieđusge maid nu ahte mun lean juoidá boastut bargan, muhto dan mun in dieđe. Mun jurddašan ahte mun lean aŋkke bargan iežan geatnegasvuođa ja jienastan. Dál ii leat šat mu duohken dat. Mun jurddašin ahte dán vuoru lei ordnašuvvan diet, muhto nu ii gusto lean, dadjá Gunvor Guttorm.
Olgoriikii fárren sivvan
Tove Anti lea Sámedikki seniorrađđeaddi ja bargá válggaiguin. Son čilge ahte sivvan manne Guttorm ain gahččá jienastuslogus eret lea go son lea fárren eará riikii.
– Son ii leat massán jienastanvuoigatvuođa, muhto go olgoriikkas lea orron guhkit go logi jagi de gahččá eret jienastuslogus. Dat maiddái dáhpáhuvvá stuoradiggeválggain, muhto doppe lea vejolašvuohta ohcat beassat fas sisa. Dat vejolašvuohta ii addo Sámedikki jienastuslogus. Muhto mii lávet čálihit sisa sin geat váldet oktavuođa minguin ja geat bivdet beassat jienastit, muitala Anti.
Son čilge viidáseappot ahte son guhte orru olgoriikkas ferte, nu guhká go lea guhkit go logi jagi orron eará riikkas, juohke válggaid oktavuođas váldit oktavuođa Sámedikkiin vai galgá beassat jienastit.
– Álbmotregisttar registrere ahte son lea fárren olgoriikii, danin son ii leat jienastuslogus. Muhto jus váldá minguin oktavuođa, de mii sáhttit sisačálihit min elektrovnnalaš válgavuogádahkii su. Leat njuolggadusat mat dan stivrejit, eat ge mii, dadjá Tove Anti.