– Eai báljo gávdno sánit
– Dá lea ođđa kapihttal Norgga politihkalaš historjjás, dadjá Pasientfokus nubbievttohas Klemet Erland Haetta.
Pasientfokus bellodat beassá ovttain áirasiin Stuoradiggái. Bellodat oaččui 13.1 proseantta jienain Finnmárkkus, oktiibuot 4908 jiena olles riikkas, ja dainna lágiin faskejedje ovtta áirasa Stuoradiggái.
Lea bellodaga vuosttaševttohas, Irene Ojala, gii beassá áirrasin Stuoradiggái.
Bellodaga nubbeevttohas, Mázelaš Klemet Erland Haetta, lea hirbmat duhtavaš válgabohtosiin.
– Mun lean hui buoremielas odne. Odne gal soaittán fertet gáhkkobihtá borrat, bohkosa Haetta.
– Váttis čilget
Válgaboađus mearkkaša ahte son lea várrelahttu Stuoradiggái. Dán dovddu lohká Haetta váttisin čilget.
– Dat šaddá somá. Mus eai báljo gávdno sánit. Dat šaddá miellagiddevaš. Jus beasan Stuoradikkis fitnat, de dat šaddá stuora mearkabeaivin munnje persovnnalaččat, dadjá Haetta.
Buorre doarjja ruovttusuohkanis
Guovdageainnu suohkana jienasteddjiin jienastedje eatnasat Pasientfokus. Bellodat oaččui 29,8 proseantta jienain, oktiibuot 413 jiena Guovdageainnus.
Haetta lohká niehkun livččii leamaš oažžut guokte áirasa Stuoradiggái, muhto realisttalaš jurdda sis lei oažžut juobe ovtta áirasa ge sisa.
Son lea hui giitevaš doarjaga ovddas maid ruovttusuohkan lea čájehan. Son muitala oallugiid váldán suinna oktavuođa válgagiččus, muitalan sin oaiviliid ja maid áigot jienastit.
– Mii nagodeimmet dan, ja mii leat hui hui movttegat dainna. Mađi lagabui válgga mii bođiimet, dađi eambbo doaivva mus álggii šaddat ahte dát manná bures.
– Lea ollu sáhka leamaš Pasientfokusa birra, ja mun jáhkán min álbmot vásiha ja diehtá makkár dilis mii leat jus mii buohccát ja šaddat vuolgit buohccivissui. Dat lea ilá guhkes mátki. Mun sávan mii nagodit dan čoavdit, dadjá Haetta.
– Mii leat mihá viidábut
Pasientfokusa váldoášši lea bargat dan ovdii ahte oažžut buoret dearvvašvuođafálaldagaid. Haetta lohká dan ektui gullet ollu eará áššit maid. Son muitala bellodagas lea bargoplána mas earret eará dáhttot ahte luottat buoriduvvojit, ahte Silisávžži čađa boađášii ođđa geaidnu, ahte boađášii girdifálaldat ovdamearkka dihte Guovdageidnui, ja maiddái ahte oažžut eambbo fágaolbmuid dearvvašvuođasuorgái.
– Mii leat rievtti mielde mihá viidábut go dan maid olbmot navdet. Muhto mun ipmirdan hui bures ahte min gilvaleaddjit leat gilván dakkár sága ahte mis ii leat eará go okta ášši. Manne sii leat dan dahkan, dan mii gal ipmirdit. Muhto dat ii doala áibbas deaivása.
Son lohká Pasientfokusa dáhttu lea ahte buot Norgga boaittobealbáikkit ožžot buoret dearvvašvuođafálaldagaid.
– Mii eat bargga dušše Finnmárkku ja Álttá ovdii, muhto mis lea dáhttu ahte olles Norgga álbmot oččošii ovttadássásaš fálaldaga. Nu ii leat dál.
Jáhkká buori doarjaga oažžut Stuoradikkis
Vaikko sis lea dušše okta áirras gii beassá Stuoradiggái, de jáhkká Klemet Erland Haetta ahte sin bellodatpolitihkka lea váikkuhan ollu eará bellodatpolitihkkii. Son oaivvilda ahte válgagiččus lea sin bellodaga dearvvašvuođasuorggi politihkka boahtán dan mađe bures oidnosii ahte lea váikkuhan eará bellodagaid strategiija.
– Válgagičču oktavuođas lea min bargu dagahan ahte eará bellodagat bággehalle hupmat eambbo ja lohpidit eambbo fálaldagaid. Mađi eambbo mii oaččuimet luohttámuša oaiviliskkademiin, dađi eambbo álge eará bellodagat hupmat dearvvašvuođa birra. Sii álge maid lohpidit eambbo ja buoret fálaldagaid Finnmárkui. Dat vejolašvuohta šaddá mis dál eambbo ja eambbo.
Dán lohká Haetta boahtit buorrin sin stuoradiggeáirasii.
– Stuoradikkis mii beassat dan muittuhit dan mađe dávjá ahte mun jáhkán loahpaloahpas lea stuora eanetlohku oažžut viiddiduvvon ja buoret fálaldagaid miehtá Finnmárkku, dadjá Haetta.
Historjjálaš kápihtal
Haettai lea earenoamáš leahkit mielde bellodagas mii vuollel jagis lea huksejuvvon ja beassan Stuoradiggái.
– Dat lea rievtti mielde ođđa kapihtal Norgga politihkalaš historjjás, ahte dakkár eaŋkil listu beassá Stuoradiggái. Dat ii dáhpáhuva dávjá. Mii leat mielde čállime ovtta oasi Norgga historjjás.
– Mun mojohalan oalle čábbát odne, bohkosa Klemet Erland Haetta.