Norga molsu ráđđehusa – Sámegieldda sátnejođiheaddji illuda
Norga molsu ráđđehusa: Norgga jienasteaddjit dieđihedje čielgasit stuorradiggeválggas. Jienasteaddjit háliidit Jonas Gahr Støre ásahit ođđa ruksesruoná ráđđehusa.
Mojit ihte Bargiidbellodaga (Bb) stáhtaministtarevttohasas Jonas Gahr Støres go válgalohkan vuossárgga eahkeda čielggai. Ruksesruoná bellodagat; Bargiidbellodat, Guovddášbellodat ja Sosialisttalaš Gurotbellodat ožžo eanetlogu Stuorradikkis oktiibuot 89 áirasiin. Gurotbeale bellodagain lea dál oktiibuot 100 áirasa, muhto ii leat velá čielggas geat besset ráđđehussii. Miljøpartiet De Grønne, Gurotbellodat ja Ruoksat besse bajábeallái dássenmandáhttaráji, muhto ii Kristtalaš álbmotbellodat, mii ii olahan njealje proseantta buot jienain oažžun dihtii dássenmandáhta. Dearvvašpolitihkalaš listu Pasientfokus (pasientavuoruheapmi) beasai Stuorradiggái ovttain Finnmárkku áirasiin.
Dálá ráđđehus lea dovddastan ahte leat vuoittáhallan. Jonas Gahr Støre lea dieđihan iežas válgavuoitin ja čohkkegoahtán ovttasbargoguimmiid iežas ođđa ráđđehussii, čállá nrk.no.
Bellodagaid doarjun go buot jienat lea lohkkon
Logut čájehit čielgasit ahte dan viđa ruksesruoná bellodagas lea eanetlohku oktiibuot. Olgešbeale ráđđehus, man stáhtaministtar Erna Solberg lea jođihan gávcci jagi, lea vuoittáhallan. Jienasteaddjit leat jienasteami bokte čájehan čielgasit ahte sii háliidit eará ráđđehusa.
Bargiidbellodat olahan mihttomeari
Deanu gieldda sátnejođiheaddji, Helga Pedersen, lei Bargiidbellodaga nubbejođiheaddji 2007– 2015 áigodagas. Son muitala Ávvirii ahte son lea mielahis duhtavaš válggabohtosiin. Son lohká dán válgagiččus lea Bargiidbellodat (Bb) olahan buot mihttomeriid, sihke šaddat stuorámus bellodahkan ja maiddái oažžut eanetlogu ovttasráđiid Guovddášbellodagain ja Sosialisttalaš Gurotbellodagain.
Pedersen ii jáhke bellodagat Rødt ja MDG besset Jonas Gahr Støre ráđđehussii go dán guovtti bellodagas lea áibbas eará politihka mii ii soabat Bb oaiviliin, muhto Jonas Gahr Støre lea lohkan iežas sáhttit čuovvulit jus dain leat buorit evttohusat.
Romssa ja Finnmárkku fylka earrána
Son jáhkká Romssa ja Finnmárkku fylka earránit, erenoamážit go fylkkadiggeválgagiččus lei earráneapmi stuorra fáddá.
– Fylkkadikki eanetlohku han lea ožžon čielga mandáhta jienasteaddjiin ohcat earráneami. Gieldadepartemeanttas lea juo fylkkadikki earránanohcan, čilge Helga Pedersen (Bb).
Muhto son ii jáhke Pasientfokus bellodaga okta áirras sáhttá nu olu dahkat Stuorradikkis. Pedersen čilge ahte Finnmárkkus eai leat nu olu olbmot ahte lea dárbu goalmmát buohccivissui. Lohká jus Áltá oččošii heahte- ja riegádahttinbuohcciviesu lassin lagašbuohccivissui, de njeaiddášii Kirkonjárgga ja Hámmerfeastta dearvvašvuođafálaldaga go lea váttis háhkat fágaolbmuid.
Sámi ulbmiliidda
Helga Pedersen lohká Bb lea lohpidan vuoruhit sierra sámi kulturloktema ja nannet sámi gielddaid ruhtadili.
– Mun illudan sakka go šaddá ráđđehusmolsun go guovttegielat gielddas leat stuorát golut go ovttagielat gielddas. Dáid goluide ii oaččo liigeruđaid. Mun jáhkán ja sávan dan rievdat, lohká Deanu gieldda sátnejođiheaddji Pedersen.
Nu mo son oaidná, de leamaš sihke Bargiidbellodagas, Guovddášbellodagas ja Sosialisttalaš Gurotbellodagas eará lahkoneapmi Deanučázádaga soahpamuššii go dálá ráđđehusas lea leamašan.
– Vuosttažettiin lea dárbu oažžut buoret gulahallama guovddáš eiseválddiiguin. Mun vuorddán Dálkkádat- ja Birasdepartementii bohtet ođđa olbmot geat váldet báikeolbmuid duođalabbot go dan maid lean oaidnán maŋimuš jagiid, lohká sátnejođiheaddji.
Pedersen muitala ahte Deanu gildii lea dehálaš ahte mearrabivdit rabas joavkkus ožžot nu stuorra guolleeari ahte birgejit.
Vuordámušat ođđa ráđđehusas
Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) jođiheaddji Runar Myrnes Balto lohká sis leat hui olu vuordámušat dan boađi boađi ođđa ráđđehussii.
– Muhto Romssa ja Finnmárkku fylkka earráneapmi ii váikkut olus Sámediggái, earret dan ahte fertejit čállit ođđa šiehtadusaid. Juolludeamit Sámediggái leat jagis jahkái njiedjan nu ahte dál lea áigi, go ođđa ráđđehus boahtá, ahte fertejit vuoruhit ruhtajuolludemiid Sámediggái. Mis leat nu olu dárbbut sámi servodagas. Mii leat oaidnán lohpádusaid sihke Bargiidbellodagas, muhto maid daid eará bellodagain, ahte loktejit bušeahta, lohká Runar Myrnes Balto.
Son lohká dás lea sáhka moaddečuođi miljovnna kruvnnas oažžut dan ovddeš ruhtaárvvu dássái ja namuha sámi ásahusaid, stipeanddaid ja ealáhusaid.
– Juolludeamit Sámediggái eai leat olus lassánan guoktelogi jahkái, ja juolludeapmi lea njiedjan jagis jahkái, maiddai dalle go Bargiidbellodat lei fámus ovddit háve. Dál lea sii vejolašvuohta čájehit ahte oaivvildit maid leat lohpidan, lohká Runar Myrnes Balto.
Áššit vuordimin
Muđui leai stuorra proseassas nu go Deanusoahpamuš, ja Balto oaivvilda dan fertet ođđasit čoavdit.
– Mis lea hui guhkes listu áššit maid ferte vuoruhuvvot. Lea SRU dahje riektečielggadeapmi lulábealde Romssa lulás gitta Elgå rádjái.
Dat ferte vuoruhuvvot dál. Ja ođđa boazoguohtunkommišuvdna, buot sisabahkkenáššit nu go ruvkket, bieggamillut, 420 KW elfápmolinjá. Lea dehálaš ahte lágat rievdaduvvojit. Ovdamearkka dihtii leat mii geahčadeamen minerálalága ja go dat boahtá, de lea čielggas ahte mis fertejit leat eambbo vuoigatvuođat. Mis ferte lea vejolašvuohta bissehit daid mat bilidit sihke luonddu ja ealáhusaid. Ruoššaluossa lea maid stuorra hástalus mainna ferte bargat. Mii fertet sihkkarástit báikkáláš luossahálddašeami, lohká Runar Myrnes Balto.
Son namuha velá ođđa boazodoalolága rievdadanbarggu, sámegiela sihkkarastima boahttevaš buolvvaide, Duohtavuođa ja seanadankommišuvnna raporta mii almmuhuvvo 2022:s ja dasa gulli doaibmabijut.