Giddejit gaskohagaid geainnu
Anlegg Nord lea ráhkkanišgoahtán bidjat asfáltta Fylkkageainnu 98:i gaskal Márbmegietti ja Gohpivári.
Fylkkageaidnu 98 Deanu gielddas gaskal Márbmegietti ja Gohpivári belohahkii giddejuvvo čakčamánu 13. beaivvi. Geaidnu lea rabas logi minuhta juohke tiimmus diibmu 07.00 rájis iđđedis ja dan geainnu mielde manná ge olu jotholat badjel Idjavuonduoddara.
– Geaidnu ii leat ollislaččat giddejuvvon, muhto muhtin áigodaga giddejuvvon. Mii leat bidjamin dál geđggiid ja čievrra, ordnet gearggusin vai sáhttit bidjagoahtit asfáltta. Mii rehkenastit sáhttit bidjagoahtit asfáltta golggotmánu álggus, muhto dat lea dieđusge čadnon dálkái maiddái, lohká Anlegg Nord geaidnohuksenjođiheaddji Frantz Hansen.
Olles čakčamánu
Geaidnu giddejuvvo juohke beaivvi olles tiimmu, dat lea dušše rabas vihtta minuhta ovtta guvlui ja vihtta mihttu ges nuppi guvlui. Lea vurdon ahte geaidnu lea belohahkii gitta olles čákčamánu.
– Go mii oažžut asfáltta geainnu ala, de gal šaddá dego vuodjit ođđa geainnu alde, mii lea gaskal Márbmegietti ja Gohpivári. Dat lea masá vihtta kilomehtera, dadjá Hansen.
Illuda asfálttii
Frank Martin Ingilae orru Gohpis ja son lea ilus go viimmat ožžot ođđa buorre geainnu.
– Lea leamaš issoras heajos geaidnu ja huksenbarggut mannet gal njuovžilit. Mii dasa nu illudat, go orru ahte mii galgat oažžut 4,5 kilomehtera gaskka asfáltta golggotmánus. Dat lea hui buorre, áidna go lea leamaš hástaleaddji lea go uđas manai, muhto muđui leat beassan meaddil geaidnobargguid, dadjá Frank Ingilae, gii muitala geaidnobarggut eai leamaš stuorra hástalussan sutnje árgabeaivvis.
Beaivvis beaivái oaidnit
Áidna lea go son lea ferten rehkenastit ahte geavahit eanet áiggi go áigu bargui Deanušaldái ja ruoktut fas Gohppái.
– Mu mielas hui gelddolaš čuovvut mielde geaidnobargguin, jus de fáhkka geavvá mihkiidge. Jáhkán geaidnu šaddá hui buorre, šaddá govddit, ii fal nu mohkkái ja dál beassat eret dain olu rokkiin. Dat gal šaddá buorre, nu go ovdal lea leamaš guhkit áigge, de leamaš garra gollan biillain. Einnostan ahte biillat dollet dušše beali dan áiggis maid galggašit dien geainnus go muđuid daid eará geainnuin dáppe Deanus. Beaivvis beaivái oaidnit go Anelgg Nord divoda geainnu ja dat gal šaddá buorre go geaidnu gárvana, lohká Ingilae.
Geaidnu viidáset nuorttas Ráttovutnii ii gárvan ovdal go boahtte jagi ja Anlegg Nord čuovvu iežaset huksenovdánanplána. Geainnus lea maiddái ráhkaduvvun mohkkegeainnut, gokko johtolat beassá meaddil.