Ii jáhke divadiid váikkuhit gávpái
Hurdaljulggaštusas boahtá ovdan ahte bioboaldámušdivat galgá unniduvvot, muhto bensinstašuvnna beaivválaš jođiheaddji ii jáhke dan váikkuhit nu olu.
OĐĐASAT
Hurdaljulggaštus lea Bargiidbellodaga ja Guovddášbellodaga ráđđehusjulggaštus.
Das boahtá ovdan earret eará ahte ulbmil ekonomalaš politihkain lea ekonomalaš lassáneapmi, mii galgá dagahit ahte lea bargu buohkaide. Eambbo vuoiggalaš juohkin mii unnida sosiálalaš ja geográfalaš erohusaid, ja galggašii leat gievrras čálgostáhta.
Okta čuokkis das lea ahte Co2-divat galgá ceahkkálagaid lasihuvvot sullii 2000 ruvdnui jagi 2030 rádjái. Galgá ráhkaduvvot bargoguoibmevuohta ealáhusdoaimman, buhtadanortnegat dahje divatunnideapmi sierra joavkkuide ja ealáhusaide maidda dat čuohcá, ja vuhtii váldit ealáhusaid gilvofámu.
Vuoiggalaš vearro- ja divatpolitihkka
Vearro- ja divatpolitihka ulbmil lea vuoiggalaš juohkin, lassáneapmi ja árvolassáneapmi, ja min čálggu ruhtadeapmi, čállo julggaštusas. Ágga das lea unnidit divadiid mat gusket eanaš olbmuide, nu go elrávdnjedivada ja boaldámušhaddedivada, mii dás gohčoduvvo geaidnogeavahusdivadin. Bioboaldámuša divatceahkki galgá unniduvvot.
Dán jagi gávccát mánu lei boaldámušhaddi 15,76 ruvnnu. Logi jagi áigi lei haddi 13,09, mii mearkkaša ahte haddi lea lassánan 2,67 ruvnnuin logi jagis, Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga loguid mielde.
Guovdageainnu Esso beaivvalaš jođiheaddji muitala ahte son ii jáhke gávpejođu rievdaduvvot.
– Dáppe gal fertejit olbmot vuodjit, in ge mun dieđe ohcá go midjiide olu, muhto dieđusge dat divru. Bensiidna ja diesel divrot 60-70 evrriin, orun muitimin, nu ahte dieđusge veaháš gal váikkuha, dadjá Per Eivind Gaino, ja joatká:
– Daid háviid go lea hálbi, de jođihat sullii seamma olu, dat olbmot geat jo dárbbašit bensiinna ja diesela, fertejit aŋkke jo oastit dan.