– Fovsen-duopmu addá midjiide eanet suodjalusa ja doaivvun dát veahkeha olles boazodoalu olles sámis
Rákkonjárgga orohaga ovdaolmmoš Frode Utsi oaivvilda alimusrievtti duopmu boahtá addit stuorra mearkkašumi ja suodjalusa boazodollui.
Ovttajienalaš Alimusriekti celkkii ovddit vahkos golggotmánu 11.beaivve ahte bieggafápmohuksenlohpi ja bággolonisteapmi, mainna Fosen Vind lea ceggen Storheia ja Roan bieggamillopárkkaid Fovsennjárgii, leat lobiheamit. Dat rihkkot boazosápmelaččaid vuoigatvuođaid jođihit boazodoalu. Alimusriekti cealká ahte huksenlobit rihkkot ON konvenšuvnna siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođain (SP) artihkal 27.
– Das lea stuorra mearkkašupmi, Stáhta lea beassan bargat nugo ieža háliidit ja mearridit gosa hukset. Dál mis veaháš doaivva ahte sáhttit bissehit eambbo. Mii leat dássážii geahččalan gieldit ja vuosttaldit juohke láhkai, muhto eai leat mieđihan ja mis ii leamaš ávki čállit gosage. Dál lea viimmat boahtán duopmu ja dainna mii leat hui ilus buohkat dáppe, lohká Rákkonjárgga boazodoalli Frode Utsi.
Eanet suodjalusa
Frode Utsi lohká alimusrievtti duomus lea stuorra mearkkašupmi su orohahkii maid, gos lea sihke ruvkedoaibma ja guovtti guovllus bieggamillot.
– Dat addá midjiide eanet suodjalusa ja doaivvun maid ahte duopmu veahkeha boazodoalu miehtá Sámi ja Norgga. Dát addá stuorra vuordámušaid ahte šaddá álkit vuosttaldit, vai eai beasa beare váldit nie mo dán rádjái leat dahkan, lohká Utsi.
Gáttiimet birgetmeahttun
Varanger Kraft háliida viiddidit sin bieggamillopárkka Rákkočearus ja háliidit álggahit nuppi huksenplána. Rákkonjárgga orohagas lea šiehtadus Varanger Kraft fitnodagain, muhto orohat lea oaidnán ahte bohccot garvet bieggamilluid, dan seamma leat dutkit maid gávnnahan. Orohagas ja Varanger Kraft fitnodagas ii leat šiehtadus hukset dan maŋimuš oasi bieggamillopárkkas Rákkočearus.
– Sii háliidit viiddidit daid bieggamilluid vaikke man olu. Sávvamis olbmot morihit ja oidnet ahte lea njuolgut gielis ahte diet nagodit ráhkadit nie olu elrávnnji, ja eandalii go mis ii oba dárbu ge dasa dáppe, lohká Utsi.
Son čujaha maid stuorra elfápmo-linjjái maid leat ceggeme sin guovllus:
– Seamma lea maid diet stuorra linjjá mii boahtá min dálveeatnamiid čađa, guovttebealde deanu. Dat maid boahtá olu bilidit min bigálus gárddi ektui mii lea Sáttováris , go dat han galgá ceggejuvvot justte dakko. Dan geažil šaddat buot rievdadit ja sirddašit áiddiid, muhto dat ii soaitte vejolaš go mis ii leat eana dasa. Mii fertet dalle váldit bihttá dálveorohagas ja ráhkadit ođđa bigálusgárddi
Gádde stáhta birgemeahttumin
– Dat leat olu hástalusat, danne lei ge hui somá ja buorre gullat ahte duopmu šattai dien láhkai. Mii gáttiimet ahte Stáhta lea birgetmeahttun ja ahte beassá bargat maid háliida, duvdit min eret. Dát duopmu lea nu dehálaš, loahpaha Rákkonjárgga orohaga ovdaolmmoš Frode Utsi.