– MEARRÁDUS II MEARKKAŠ ahte sáhttet álggahit eanet huksemiid
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta ii váldán vuhtii Sámedikki vuosteákka hukset čierasteaddjigeassi Sállira nummar 1875 Arctic Center plánii, 2021 golggotmánu guđat beaivvi.
– Lea dieđusge lossat ahte Gieldaja ođasmahttindepartemeanta ii váldán vuhtii min vuosteákka go lei sáhka automáhtalaš ráfáidahtton kulturmuittuin. Lea maid dehálaš deattuhit ahte departemeanta ii leat váldán beali, iige leat miehtan olles Arctic Center -prošeavtta oktan buot maid dat mielddisbuktá, lohká sámediggepresideanta Aili Keskitalo preassadieđáhusas.
Čierasteaddjegeassi lea oassi dan plánas maid Birasgahttendepartemeanta dohkkehii 2008:s. Dan rájes lea Arctic Center fuolahan ahte buot formála áššit leat sajis. Plána ii leat vuos duohtan dahkkon ja 2018:s bohte ođđa plánat mat ledje sihke boazodoalu ja automáhtalaš ráfáidahtton kulturmuittuid vuostá.
– Departemeanttas ii leat eará vástádus go dat mii lea juo daddjon go mearridedje, lohká Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta neavvu Kristell K. Herland Ávvir áviisii.
Sámedikki vuosteákkat
Ođđa plánaide leat Sámedikkis vuosteákkat. Romssa gielda válddii vuhtii ákkaid mat bohte bartagávpogii, ja departemeanta ii leat dohkkehan bartahuksema Rávdnjemuotkái. Romssa gielda dohkkehii dattege čierastallanrusttega vuolit oasi plána, ja dan lea Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta meannudan dál.
– Sámediggi háliidii ahte čierasteaddjegeassirusttet Rávdnjemuotkki luohkás galggai váldot eret ođđa plánas, go guovllus leat čađahuvvon ođđa kulturmuitoiskamat ja go ii leat šat plána hukset hotealla ja bartagávpoga Rávdnjemuotkái. Sámedikki vuosteágga ii váldon vuhtii, lohká Keskitalo.
Sámediggepresideanta deattuha ahte dás ii leat mihkkege mii dadjá ahte dás sáhttet álggahit eanet huksemiid.
– Mun oainnán Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta mearrádusas, mii guoská čierasteaddjegeassirusttega doaibmageidnui, ahte galget leat vai «besset bearráigeahččat ja áimmahuššat rusttega», loahpaha Aili Keskitalo preassadieđáhusas.
Eai gierddašii eanet sisabahkkemiid
Sállir orohaga ja Dorvvošnjárgga siidda boazodoalli Reiulf Aleksandersen oktan eamidiin lea birra jagi guođohan ealus Sálliris. Son lohká jus čierasteaddjegeassirusttega besset hukset Rávdnjemuotkái, de billista dat sudno eamidiin boazodoalu ovddas.
– Dál lea munno ealáhus juksan gierdanrájá mii guoská sisabahkkemiidda. Munno guohtuneatnamiidda lea juo ceggejuvvon bieggamillopárka mii lea okta dain stuorámusain Norggas. Dás lea sáhka ruhtaolbmuin, ja duohtavuohta lea ahte sii eai beroš giliolbmuin oppanassiige, muhto plánejit hukset stuorra rusttegiid mat geasuhit turisttaid. Jáhkán sii áigot geavahit čierasteaddjegeassirusttega ruovdegakkanin vai besset hukset bartagávpoga, čilge Reiulf Aleksandersen.
Son čilge son jáhkká dát leat vuosttaš lávki Arctic Centera ruhtadeaddjiin mannat njuolga departemeantta dássái ja hálahit sin vai ožžot coavcci nuppi lávkái. Aleksandersen muitalaahte Arctic Center oaččui lobi cegget čierasteaddjegeassirusttega 1980-logus. Lohká mađe moalkásat ášši, dađe váddásat dábálaš olbmuide dan bissehit.
Surgadis ođđasat
UIT – Norgga árktalaš universitehta Romssa musea dutki, Dikka Storm, lea máŋga jagi vuosttaldan sisabahkkemiid Rávdnjemuotkái.
– Ledje surgadis ođđasat. Mii lea dáhpáhuvvan. Mu mielas lea duođalaš ášši. In ádde manin gieldaja ođasmahttinministtar maŋimuš beaivvi go lea ministtar mearrida ná, iige divtte Bargiidbellodaga ja Guovddášbellodaga ráđđehusa dan mearridit. Mun in jáhke sii leat beroštan maidege guovllu boazodoalus. Mun in ádde sin vuoruheami. Mu earduda ahte áigot bilidit olles guovllu. Lea dehálaš seailluhit Romssa gieldda dološ áiggi geavaheami, go ii gávdno šat olus mii ii leat biliduvvon, lohká Dikka Storm.
Son čujuha maid Elin Anna Labba girjái «Hearrát sáddejedje min deike», mas muitala mo sin čearru johte máŋga čuohtejagi Sállirii ja mo sii geavahedje guovllu.