– Dovden iežan SIVALAŽŽAN
Duođašteamen tuiskka elliidgárddiid čiegus muitalusaid:
Norddeutsche Rundfunk lea buvttadan dokumentára Tv-filmma mas čájehit mo tuiskalaččat leat čájehan eamiálbmogiid elliidgárddiin 100 jagi dás ovdalis. Nuorra tuiskalaš filbmabuvttadeaddji muitala son suorganii ja heahpanii go fuomášii dán tuiskka čiegus historjjá.
Norddeutsche Rundfunk lea buvttadan dokumentára Tv-filmma mas čájehit mo tuiskalaččat leat čájehan eamiálbmogiid elliidgárddiin 100 jagi dás ovdalis. Filmmas muitala Odd Mathis Haetta mo sápmelaččat vásihedje daid buriid beliid ja filmmas mo earát vásihedje daid heajos beliid. Nuorra tuiskalaš filbmabuvttadeaddji muitala son suorganii ja heahpanii go fuomášii dán tuiskka čiegus historjjá.
Norddeutsche Rundfunk (Davvi-tuiskka áibmomedia) journalista ja filbmadahkki Mirco Seekamp čájeha Tv-dokumentára «Menschen ausgestellt im Zoo – Das dunkle Kapitel Völkerschauen» dahje olbmot čájehuvvon elliidgárddis – dat sevdnjes kapihttal albmotčájeheamis, maid sáhttá lohkat gullá Tuiskaeatnama čiegus historjái.
Filmmas muitala beakkán spábbačiekči Christian Karembeu gii lea eret Ođđa Caledonias Jaskesábis mo su álbmoga behtte ja badjelgehčče sihke olmmožin ja sin kultuvrra Tuiskaeatnama elliidgárddis. Cellina Llanllan gii lea eret Dollaeatnamis Mátta-amerihkás, muitala mo su álbmoga dajuhedje ja go olbmot jápme Tuiskkas, de adde liikkaid dieđalaš dutkamii.
– Fuomášin dán ášši birra easkka go lohken muhtin čállosa «Black Lives Matter» (čáhppes olbmuid eallin mearkkaša). Muhtin lei čállán mo son čájehuvvui Hagenbeck elliidgárddis Hamburg gávpogis Tuiskaeatnamis. Mun gal beanta suorganin. Mun han ledjen mánnán fitnan doppe ja geahččan elliid. Illá mu jierbmi fáhtii ahte dan elliidgárddis ledje eará álbmogiid nu badjelgeahččan ahte čájehedje daid elliidgárddis. Dovden iežan sivalaš go mu álbmot lei čájehan eará olmmoščearddaid elliidgárddis. Heahpanin, muitala journalista ja filbmadahkki Mirco Seekamp mo su dokumentára filbma álggahuvvui.
Sávai digaštallama
Dát Tv-dokumentára «Menschen ausgestellt im Zoo» čájehuvvui 2021 golggotmánu 26. beaivvi Norddeutsche Rundfunk. Filmmas sávvá Karembeu ahte tuiskalaččat digaštallagohtet kritihkalaččat ovddeš buolvvaid vieruid go eamiálbmogiid čájehit čájáhussan elliidgárddiin ja maiddái sin nállevealaheami. Filmmas jearrá Cellina Llanllan livččet go don vajálduhttán dán ášši jus du váhnemiid vuostá livčče ná ilgadit láhtten.
– Šattai olu digaštallan Tuiskkas das maŋŋá. Der Spiegel aviisa čálii olu dán birra. Olusat dáhttugohte Hagenbeck Elliidgárddi muitalit dán olbmočájáhusaid birra, muhto dan ii háliidan Hagenbeck Elliidgárdi dahkat. Rámiidedje baicce iežaset fitnodaga álggaheaddji Carl Hagenbeck gii álggahii antropologalaš-zoologalaš čájáhusaid. Mun gal healkkehin, lohká Mirco Seekamp.
Son čilge boarrásat buolva Tuiskkas ii leat nu mielas dán ášši digaštallat, go sin mielas galggašii buot dáid vajálduhttit. Mirco Seekamp lohká nuorat buolvva mielas lea dárbu dán čihkkon ášši digaštallat vuđolaččat, maiddái nállevealaheami mii lei oassi elliidgárddis eamiálbmogiid čájehan vierus.
Dehálaš muitalit, iige vajálduhttit
Mirco Seekamp muitala dáid čájehuvvon olbmuid maŋisboahtit muitalit ahte sin olbmuid suoládedje, eaige ealliidgárddit soahpan maidege singuin. Filmmas lohká Carl Hagenfeldt maŋisboahtti, Anne Ruhe, go geahčada álás olbmuid govaid, ahte son ii ádde manin olbmot leat govvejuvvon álásin. Lohká son lea plánemin ráhkadit čuovvolan filmma, go su mielas lea hirbmat dehálaš muitalit duohtavuođa, ii ge čiegadit dan ja geahččalit vajáldahttit. Su mielas lea dehálaš muitalit čájehuvvon olbmuid muitalusa go dat ii leat gullon ovdal.
– Jurddašin soitet leat eará álbmogat mat maid lea čájehuvvon, geain leat heajos vásáhusat dán ektui, naba jus nu ii leat, lohká Norddeutsche Rundfunk journalista ja filbmadahkki Mirco Seekamp.
Sápmelaččat – Eksohtalaš europárat Guovdageainnus Hamburgii
Olu sápmelaččat ja sámi bearrašat leat čájehuvvon miehtá Eurohpá, maiddái Hagenbeck Elliidgárddis. Mirco Seekamp finai 2021 čakčamánus Álttás, jearahallamin Odd Mathis Haetta dán ášši birra. Odd Mathis Haetta áhčči, Daniel M. Haetta, lei 25 jahkásažžan mielde jagi 1930 gávcci mánnosaš mátkkis mii bisttii njukčamánus skábmamánnui. Odd Mathis Haetta lea okta daid hárvves olbmuin gii lea háleštan ja jearahallan daid olbmuid geat serve dákkár čájáhusaide. Odd Máthis muitala son lea buvttadan moadde radioprográmma 1980-logus ja maiddái čállán duppal artihkkaliid Altapostenii ja Ságahii.
– Guovdageainnus vulge viđas Duiskii, 3-4 Ruoŧa beale Gárasavvonis ja reasta Suoma bealde, oktiibuot 42 olbmo. Sis ledje 40 hearggi ja 20 beatnaga fárus ja gerresat ja goađit ja buot mii dárbbašuvvui olles leirii. Buohkaid gean lean jearahallan, lea muitalan moji njálmmiid man suohtas sis leamaš doppe. Sin bargobeaivi bisttii logis njealji rádjái guhtta beaivvi vahkus, earret mannodaga, muitala Odd Mathis maid dát vihtta guovdageaidnulačča lea sutnje muitalan.
Su gáldut lea su áhčči Daniel M. Haetta, Sunnen Risten /Kirsten Haetta Pentha, Anne Pentha / Bekká Ánne ja Nils N. Haetta, gávpealmmái /Nilut issát, čilge Odd Mathis Haetta.
Ipmašat
Maŋŋá bargoáiggi lei friijaáigi ja dalle besse fitnat gávpogis dahje geahččamin mii eará velá gávdnui elliidgárddis. Odd Máhte áhčči, Daniel, lei dalle 25 jagi ja muitalii iežas gándii elefánttaid, širáffaid ja ledjoniid birra. Muhto buot suohttasamos ja miellagiddevaš Daniel Haettai lei beassat gumppe ja geatkki nu lahka oaidnit. Doppe ledje olu ipmašat. Odd Máhte muitala go dat vuosttaš europárat Columbus áigi jovde Davvi-amerihkái, de buohtastahtte álbmogiid.
– Indiánat leat olbmot, muhto albma olbmot leat europeárat. Sii eai biehttalan ahte indiánat leat olbmot, muhto jierbmás olbmot leat europeárat. Juste nie gehčče afrikaneriidda Mirco filmmas, nu mo diet stuorra spábbačiekči. Sii atne sin heajut olmmožin. De lea jearaldat manne sápmelaččaid nu bures atne? Sápmelaččaid atne
eksohtálaš europeárat go birgejedje bures galbma máilmmis, čilge Odd Mathis Haetta.
Friijavuohta
Odd Mathis muitala juohke beaivvi tiibmu guovttis galggai vihapárra mannat kirkui ja dalle bohte máŋga čuođi duiskalačča geahččit geahččat. Maŋŋá barggu lei olbmuin friija ja olusat fitne márkanis juhkamin vuola. Dávjá guossohedje tuiskalaččat gávttehasaide, muhto buohkat eai gierdan dan. Okta dán joavkkus sáddejuvvui ruoktot go ii lean oktage čielggus beaivi.
– Olusat ohppe viehka bures duiskkagiela ja áhčči lei maid veaháš oahppan, ii nu olus dieđusge, muhto go humadedje singuin. Jáhkán diet lei dat stuorra erohus afrikaneriid, indianeriid ja burmas ja kiinnálaččaid vuostá, dan ektui go atne sápmelaččaid dego alibuš dásis, dakkár eksohtalaš álbmot geat birgejedje nu bures duoddaris ja elliiguin bargat, lohká Odd Máhte.
Tuiskkas lea čakčageasi hui báhkka ja buot dat 20 beatnaga jápme. Odd Mathis imašta mo guovdageaidnulaččat birgejedje daid hirbmat báhkain go fertejedje báhkkasamos áiggi beaskka coggalit ala ja vázzilit vihapárran kirkui.
Ovtta govas lea Franz Dübbech gii lei ekspedišuvnna hoavda, Hagenbech lei su bálkáhan. Odd Mathis muitala šattai su áhčči buorre olmmájin ja son lei smáđahkes olmmoš. Odd Mathis muitala dát Franz dahje nu mo sápmelaččat gohčodedje su, Dubekke, finai maid 1952 viežžamin maŋimuš čájáhussii sápmelaččaid Nákkilis ja Leaibejávrris.