Dál lea áigi ráhkkanit dasa ahte luossabivdu ii rahppo buoril
LUKE (luonnonvarakeskus) Suomas lea almmuhan neahttasiiddus man olu luosat leat gorgŋen Detnui. Dutkit einnostit ahte mannan geasi leat birrasii 20 000 atlántaluosa gorgŋen Deanučázádahkii. Dasa lassin eai leat galle luosa mat leat badjel 90 sentte, mat leat dán jagi gorgŋen čázádahkii. Dilli lea duođalaš Deanučázádagas, ii ge dát roassu leat čuožžilan ijas, muhto guhkit áigge badjel. Ávvir čálii juo 2009:s oaivečállosis, ahte Deanučázádagas lea beare boaresáigásaš hálddašeapmi go eiseválddiid bealis lea unnán fápmu go eai sáhte maidege duohta doaibmabijuid bidjat johtui go luossa fáhkka lea vánis dahje nohkamin. Dalle juo oaivvildeimmet ahte Norgga ja Suoma eiseválddit fertejit oažžut oktasaš hálddašeami olles čázadahkii mas lea váldi buot osiide luossabivddus, ja hálddašit hivvodagaid mielde, iige vuoigatvuođaid mielde. Dalle dajaimet ahte dakkár hálddašeapmi dárbbašuvvo dakkaviđe ovdal go Deatnu guorrana. Dan rájes dađi bahábut golle ollu jagit ovdal go eiseválddit arve giddet luossabivddu, muhto ain oaivvildat dan maid dalle, ahte luossabivdu ferte hálddášuvvot dan dili ektui mas luossanálit leat. Dál lea dat heittot Deanučázádagas.
Orru ge nu ártet ahte fierbmebivdit oktan Sámedikkiin oaivvildit ahte luossabivdu livčče galgan juo rahppot mannan geasi.
Easka 2021 ja 2022 geasi lea bivdu leamaš giddejuvvon. Dasa lei ja lea dárbu, go dan čájehit maiddái dálá luossalohkamat, ahte unnán luosat gorgŋot Deanučázádaga jogaide gođđat. Orru ge nu ártet ahte fierbmebivdit oktan Sámedikkiin oaivvildit ahte luossabivdu livčče galgan juo rahppot mannan geasi. Dasa eai mieđihan Suoma ja Norgga eiseválddit go olusat vuosttaldedje dan. Maiddái báikkálaš bivdit. Min mielas lei dat rievttes mearrádus, go Deanučázádaga luosanálli lea nu heajos dilis, ahte bivddu ii sáhte vuos rahpat. Erenoamážit gillá Deanučázádaga stuorra luossanálit maid gođđobáikkit leat Kárášjogas ja Iešjogas. Juste mannan geasi luossalohkan čájehii ge, ahte unnán stuora luosat leat gorgŋen Detnui. De šaddá ge áibbas endorii dál juo álgit rahpat bivddu vaikke lea sáhka árbevirolaš bivddus. Dieđusge lea dehálaš gáhttet ja seailluhit árbevirolaš máhtu, muhto duohtavuođas dat aŋkke duššá jus luosat nohket Deanučázádagas, dahje báhcet nu unnán ahte šaddet bivddu giddet máŋggalogi jahkái.
Luosaid eallin lea ge guovtti áigodagas. Dat riegádit saivačázis ja orrot jogas gaskal 1-5 jagi ovdal go máhccet merrii gos álgá nubbi áigodat eallimis. Mearas dasto orrot gaskal 1-4 jagi ovdal go máhccet fas iežaset šaddanjogaide gođđat. Dat dieđus muitala ahte atlántaluosa eallinsyklusa lea guhkki. Danne leat ge muhtun dutkit dadjan, ahte jus galgá ávki ráfáiduhttimis, de ferte gildot bivdu viđa jahkái. Muhtumat leat dadjan čiežajahkái. Danne berrejit ge dál buohkat, sihke vuoigatvuođalaččat, eará bivdit, hálddašeaddjit, eiseválddit ja maiddái Sámediggi ráhkkanit dasa, ahte Deanučázádagas ii sáhte bivddu rahpat lagamus boahtteáiggis. Easka 2025:s sáhttit álgit geahčadit juogo lea vejolaš rahpat bivddu 2026 geasi.