Dá leat bušea
Sámediggeráđđi árvala boahtte jagi bušeahtas nannet sámi mánáidgárddiid, fállat nuvttá mánáidgárdesajiid ja rekrutteret bargiid mánáidgárddiide ja skuvllaide. – Go barggaimet bušeahtain, de gávnnaheimmet ahte duođaid háliidit vuoruhit sámi mánáidgárddiid. Doppe barget nu buori giellabarggu, muhto dá lea maid dat suorgi gos leat stuora hástalusat, lohká sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.
Ráđđehusa 2023 stáhtabušeahttaárvalusas evttohuvvo 13 miljovnna ruvnnu, dahje 2,35 proseantta lasáhus Sámediggái. Dát lea unnit go haddegoargŋun, mii lea 3,5 proseantta. Dás leat váikkuhusat olles sámi servodahkii go sámediggeráđđi almmuha bušeahtastis odne.
– Lea dieđusge leamaš hástaleaddji go bušeahttadilli lea ná, ja dát mielddisbuktá ahte leat šaddan čorget sámediggebušeahtas nu ahte sihkkarastit haddegoargŋuma ja seammás vuoruhit doaimmaid mat leat mielde ovddideamen sámi servodaga. Nu ahte lean duhtavaš sámediggebušeahtain go leat dat eavttut mat leat, lohká sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.
Sámediggeráđi 2023 sámediggebušeahttaárvalusas leat sámi mánát ja nuorat, mearrasámi vuoigatvuođat, sámevaši eastadanbarggut ja ođđa sámi deaivvadanbáikkit deháleamos vuoruhemiid searvvis.
Nannejit mánáidgárddiid
Sámediggeráđđi evttoha nannet sámi mánáidgárddiid 1,8 miljovnna ruvnnuin. Dasa lassin juolludit 3 miljovnna ruvnnu nuvttá mánáidgárdesajiide. Ráđđehus lea oainnat evttohan ahte mánáidgárdesajit Finnmárkkus ja Davvi-romssas šaddet nuvttá. Sámedikkis lea dáhtu dán čuovvolit ja fállat nuvttá mánáidgárdefálaldaga sámi mánáide maiddái olggobealde dáid guovlluid.
– Mii jáhkkit ahte dát movttiidahttá váhnemiid válljet sámi mánáidgárdefálaldaga mánáide, ja seammás lea dát buorre sámi bearrašiid ekonomiijai. Jus váldá Oslo ovdamearkan, de lea doppe dušše okta mánáidgárdi ja sápmelaččat orrot miehtá gávpoga. Doppe gal jáhkkán muhtimat jurddašit lea go veara doalvut máná nuppi beallái gávpoga, ja dalle soaitá nuvttá mánáidgárdefálaldat movttiidahttit doalvut máná sámi mánáidgárdái, lohká Balto ja lasihastá.
– Mis váilot sámi mánáidgárdesajit ja dat lea dieđusge stuora hástalus, muhto jus eambbosat válljejit sámi mánáidgárdefálaldaga, de šaddá gielddaide eanet deaddu ásahit eanet mánáidgárdesajiid.
Rekrutterenprošeakta
Miehtá Sámi váilot fágabargit, ja erenomážit rahčet mánáidgárddit ja skuvllat deavdit mánáidgárdeoahpaheaddjeja oahpaheaddjevirggiid.
– Sámis váilot oahpaheaddjit ja mánáidgárdeoahpaheaddji, ja dá lea kánske servodaga stuorimus hástalus giela ektui. Danin bargat dáinna máŋgga láhkai. Mis lea ovttasbargu ráđđehusain mii lea ráhkadeamen Stuoradiggedieđáhusa mii geahččá justa dán hástalusa. Dasa lassin dáhtu Sámediggi sihkkarastit ahte eanet sámegielagat álggaše dáid oahpuide. Danin juolludit 2 miljovnna rekrutterenprošektii, lohká Balto.
Sámediggi bisuha stipeandaortnega mii maid galgá movttiidahttit eambbosiid gazzat mánáidgárdeoahpaheaddje- ja oahpaheaddjeoahpu, muhto dása gal eai vuorut eanet ruđaid boahtte jagi bušeahtas.
– Dađi bahábut eat nagot buot vuoruhit dán jagi, muhto stipeandaortnet bisuhuvvo ja studeanttat ožžot stipeandda. Boahtte háve áigut árvvoštallat galgat go lasihit stipeandasupmiid.
Oahpponeavvobuvttadeapmi
Ráđđehus juolluda boahtte jagi 60 proseantta unnit sámi oahpponeavvobuvttadeapmái, ja dát vuhtto maiddái sámediggebušeahttaárvalusas.
– Dađi bahábut váikkuha dát hui olu go diehtit man dehálaš oahpponeavvut leat sámi skuvllaide. Mii oaččuimet šohka go ráđđehus čuohpai 9 miljovnna bušeahtas maid Sámediggi lea ožžon Máhttodepartemeanttas oahpponeavvobuvttadeapmái. Mis ii leat Sámediggeráđis leamaš eará ráđđi go váldit dán konsekveanssa, muhto mii áigut dán geahčadišgoahtit albmaláhkai ja suokkardallat mo mii lihká nagodivččiimet ráhkadit oahpponeavvuid iežamet mánáide, lohká sámediggeráđđi gean mielas lea áibbas dárbbašlaš ođasmahttit ja ráhkadit ođđa oahpponeavvuid mat devdet ođđa oahppoplánaid gáibádusaid.
– Go stáda rievdada buot oahppoplánaid, de šaddá Sámediggái bargun sihkkarastit ahte mis leat buot girjjit ja digitála oahpponeavvut, muhto dán bargui ii boahtán lassi ruhta ja dat lea hui šallošahtti.
Mearrasámi vuoigatvuođat
Sámediggeráđđi dáhttu bargagoahtit mearrasámiid vuoigatvuođaiguin ja bušeahtas árvalit
juolludit 500 000 ruvnnu «Borjjadat» prošektii.
– Dát prošeakta galgá bidjat mearrasápmelaččaid vuoigatvuođabarggu johtui. Dán barggu bokte galget geahččat juridihkalaš beliid, ovdamearkka dihte guolástanvuoigatvuođaid ekui, ja árvvoštallat makkár láhkarievdadusaid dáhttut sámi servodagas. Dá lea dušše álggahanprošeakta, ja dat galgá čájehit ahte Sámedikki bealis leat duođas bidjamin dán barggu johtui, lohká sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto, gii oaivvilda ahte mearrasápmelaččat duođaid ánssášit dán.
– NIM dahje Nasjonalt institusjon for menneskerettigheter ja olu earát leat cealkán ahte mearrasápmelaččain eai leat duohta vuoigatvuođat justa dál. Sii leat hui váttis dilis, ja mii áigut sihkkarastit ahte boahtteáiggis bohtet rievdadusat.
Deaivvadanbáikkit
Sámediggeráđđi juolluda lassi ruđaid iešguđetge sámi ásahusaide. Earret eará ožžot Riddoduottarmuseat 300 000 lassi ruđa, Beaivváš 500 000 ruvnnu ja Davvi álbmogiid guovddáš oažžu miljovnna ruvnnu ođasmahttit ja buoredit dálá vistti.
Golbma ođđa ásahusa maid ožžot njuolggodoarjaga Sámedikkis. Deanuinstituhtta oažžu 500 000 ruvnnu, Bárru giellabáiki Suorttáin oažžu 800 000 ruvnnu ja Romssa Sámi viessu oažžu 500 000 ruvnnu.
– Lea hui dehálaš ahte mis leat ásahusat iešguđetge guovlluin Sámis mat barget sámi gielain ja kultuvrrain. Lea maid hui dehálaš ahte sápmelaččain leat deaivvadanbáikkit. Vaikke Romsii ii leat vel ásahuvvon sámi viessu, de lea mis dan mađe stuora jáhkku ahte dat ordnašuvvá ja rahppo goas nu boahtte jagi. Danin leat bidjan dan bušehtii, lohká Balto.
Kultursuorgi
Sámediggeráđđi juolluda máttasámi festiválaide Raasten Rastah ja Tjaktjen Tjåanghkoe oktiibuot miljonbeali ruvnnu.
– Mii sihkkarastit ahte Raasten Rastah ja Tjaktjen Tjåanghkoe ožžot vejolašvuođa lágidit festivála juohke jagi, ii ge juohke nuppi jagi nu go dál lea, lohká sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.
Sámi kulturdoaimmaide lasihit ruđaid.
– Sámi kultuvra lea Sámedikki stuorámus bušeahttaoassi. Dat lea dieđusge dan dihte go mis leat nu olu kulturinstitušuvnnat ja kulturbargit miehtá Sámi. Seammás diehtit man stuora dárbu dán suorggis leat. Mis leat vuordámušat ráđđehusa kulturløftii go mun jáhkán sámi kulturbušeahtta galggašii nannejuvvot 50 miljovnna ruvnnuin jus duođas galgat deavdit buot dárbbuid mat leat.
Borramuškultuvra
Sámediggeráđđi evttoha juolludit 750 000 ruvnnu mátkeealáhusprošektii ja 750 000 ruvnnu biebmoprošektii. Dát doaimmat galggaše nannet ja ovddidit dáid surggiid.
– Sámediggeráđđi geahččala bargat sámi biepmuin juohke dásis, sihke internášunála dásis ON bokte ja maiddái báikkálaččat go diehtit man dehálaš biebmu lea min kultuvrii. Mii jáhkkit maid ahte das lea stuora potensiála, min borramuškultuvrrain sáhtašii dinet eambbo ruđaid. Dan dihte bidjet johtui prošeavtta mii galgá veahkehit fitnodagaid mat sáhtaše buvttadit ja jođihit sámi biepmu.
Sámevašši
Oallugat vásihit sámevaši, ja dát lea dan mađe stuora servodatváttisvuohta ahte sámediggeráđđi dáhttu vuoruhit eastadandoaimmaide ruđaid.
– Mii leat Sámedikkis meannu
dan geassemánus doaibmaplána sámevaši vuostá ja mii áigut čuovvolit dan. Doppe lea olu bargu mii ferte dahkkot. Mii loktet Sámedikki kapasitehta ja ruhtadit bargi gii sáhttá dáinna bargat beaivválaččat, lohká Balto.
Oktiibuot juolluduvvo 600 000 ruvnnu Sámedikki eastadanbargui, ja dasa lassin juolludit 500 000 ruvnnu prošeavttaide mat barget sámevaši vuostá.
– Jus galgat rievdadit guottuid mat gávdnojit stuora servodagas, de lea dárbu ahte dahkko bargu juohke dásis, sihke našunála ja báikkálaš dásis. Mii háliidit dál movttiidahtit aktevrraid, organisašuvnnaid, ásahusaid bargat dáinna, ja danin rahpat vejolašvuođa ohcat ruđaid Sámedikkis doaimmaide mat galget mielde eastadit sámevaši, loahpaha sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.