Girjealmmuheapmi: – Lei duođaid áigi ahte DÁKKÁR GIRJI ILMMAI
Mannan vahkku almmuhuvvui Sámi arkitektuvrra birra girji Nationálamuseas. Girji lea čadnon Joar Nango prošektii, Girjegumpái. Bearjadaga, golggotmánu 28. beaivvi, almmuhuvvui girji «Huksendáidda» Nationálamusea arkitektuvravisttis Oslos. Doppe lei sihke girjji ovdanbuktin ja ságastallan gaskal Joar Nango ja Bente Aass Solbakkena, gii lea girjji redaktevra.
– Girji muitala iešguđetge aspeavttaid birra sámi arkitektuvrras ja Norgga historjjás. Iská ovdamearkka dihtii Sunniva Skålnes artihkkala das mo katalogastobut buvttaduvvon Lulli-norggas šaddet sámi láhkai Guovdageainnus geavaheami ja heiveheami ektui, muitala Bente Aass Solbakken, gii lea girjji redaktevra ja Girjegumpi čájálmasa kurahtor.
Girji čiekŋudeapmi lea sámi huksenkultuvrii ja arkitektuvrii – davvisámegillii, dárogillii ja eaŋgalasgillii. Girjji vuolggasadji lea Girjegumpi čájáhus man arkiteakta Joar Nago čájehii 2021:s. Dan oktavuođas lágidii Nationálamusea seminára sámi arkitektuvrra birra, ja seminára logaldallamat leat girjji vuolggasadji.
– Mis lei jagi áigi Girjegumpi čájálmas, mii lea Nango dáidda Nationálamuseas. Son geavaha dan báikin digaštallat mii sámi arkitektuvra sáhttá leat, ja makkár sadji das galgá leat, dadjá Solbakken.
Čadnon Nango bargguide
– Girji lea dieđusge čadnon čájálmassii ja Nango prošektii vaikko ieš ii leat leamašan mielde girjebuvttadeamis, muhto oassálastá ságastallamiin Girjegumpi prošeavtta birra girjjis, dadjá Solbakken.
Nango dadjá ahte lea movtta go digaštallan, mas lea leamašan mielde guhká ja geahččalan loktet, viimmat oidno, ja ovdanbuktojuvvo formálalaččat ja dakkár ásahusas.
– Girji lea hui buorre. Čevllohalan ja lean duhtavaš bohtosiin. Mii čohkket vihtta-guhtta miellagiddevaš arkiteaktahistorjjálaš jurddašeaddji Sámis. Munnje lea dehálaš vuođđu viidáset digaštallamii das mii sámi arkitektuvra galgá leat, dadjá Joar Nango.
Son dadjá ahte lea dehálaš, ja sávvá ahte lea girji mii šaddá oassin skuvladoaimmaide, ja ahte lea olámuttos buot sajiin gos olbmot studerejit arkitektuvrra ja gos lea beroštupmi dasa.
– Lei duođaid áigi ahte dakkár girji ilmmai, dadjá Nango.
Ii áiggo defineret sámi arkitektuvrra
– Jáhkán arkitektuvra lea fágasuorgi mii lea olu deháleabbo go jáhkkit. Arkitektuvra lea min birra beaivválaččat, ja dat hábme servodaga eallima ja struktuvrra. Obbalaš ságastallan arkitektuvrra birra lea unnán servodagas, ja das sáhttá ovdamearkka dihtii media leat čuorbi čállit dan birra. Arkitektuvrra birra čállit obbalaččat álbmotlaš formáhtas lea dehálaš mu mielas, dadjá Nango.
Ieš berošta hukset vuođu gos sáhttá digaštallat arkitektuvrra, ja dadjá ahte sámi arkitektuvra lea nu unna ja hearkkes oassi fágasuorggis ahte leat unnán digaštallamat dan birra.
– Nu ahte munnje lea leamašan lunddolaš leat mielde álggahit ságastallama das ahte sámi arkitektuvra galgá gávdnot. Lea maid dehálaš ahte lea viiddis ságastallan. Munnje ii leat dehálaš defineret mii sámi arkitektuvra lea, go in leat mun gii galggan dan mearridit. Dan galgá sáhttet áddet máŋgga vuogi mielde, dadjá Nango.