– Ii gávdno dutkamuš vea
NKVTS veahkaválddálašvuođa ossodaga jođiheaddji ja dutki, Solveig Bergman, muitalii fágakonferánssas ahte veahkaválddálašvuođa logut, de ii gávdno olus dutkan mo gillájeaddji vásiha veahkaválddi, iige gávdno makkárge dutkan mo veahkaváldi vásiha dan.
Veahkaváldin ja illasteapmi sámi servodagas lei logaldallama namma maid NKVTS (Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisert stress) dutki Solveig Bergman ovdanbuvttii Našunála sámi gealboguovddáža (NASÁG) fágakonferánssas Kárášjogas.
Dás hálai son veahkaválddi lagas birrasis ja seksuála illastemiid servodagas ja man gillájeaddjit leat mánát, nuorat, rávisolbmot ja boarrásat. Logai dát lea sihke álbmotdearvvašvuođa, kriminalitehta-, dásseárvo- olmmošvuoigatvuođa váttisvuohta, ja veahkaválddálašvuohta dáhpáhuvvá miehtá máilmmi.
Dutkat veahkaválddi veahkaválddálašvuođas lea ehtalaš bealit. Dutkiide lea váttis oažžut lobi dakkár dutkamiid čađahit go dat olmmoš sáhttá rihkkon lága.
– Mis leat oppalaččat hui uhcán dutkan dan birra sihke Norggas ja riikkaidgaskasaččat. Ii gávdno mihkkege dutkan veahkaválddi birra. Dat mii gávdno lea dat maid gillájeaddjit leat muitalan sii leat vásihan. Muhto mii leat bargamin dan nammii ahte mii oččošeimmet goas nu, guhkit áiggi geahčastagas, dutkat dan mii cahkkeha veahkaválddi veahkaválddálašvuođa oppalaččat Norggas dahje riikkaidgaskasaččat, lohká NKVTS veahkaválddálašvuođa ossodaga jođiheaddji ja dutki Solveig Bergman.
Son muitala ahte dan maid dihtet veahkaválddi birra, boahtá ovdan kriminálastatistihkas.
Moadde dutkama mas gillájeaddji muitala
– Muhto dutkan mas veahkaváldi ieš čilge dagu, dat ii leat mis. Eat ge sáhte dadjat, ii sámi servodagas dahje oppalaččat, geat leat veahkaváldit ja manin dahket dan maid sii dahket. Dan lea dehálaš muitit
veahkaválddálašvuođa áššiin, joatká Solveig Bergman.
Son namuha Sámi Nord kvantitatiivva dutkama gos ožžo dieđuid go sáddejedje olbmuide jearranskovi mas gillájeaddjit vástidedje jearranskovi bokte. Lohká gávdnojit moadde kvalitehta dutkama mas gillájeaddjit leat muitalan mo sii leat vásihan dan.
Ohcet olbmuid dutkamii
– NKVTS:S, gos mun barggan, lea mis prošeakta jođus mas mii ohcat olbmuid geat leat vásihan veahkaválddálašvuođa dahje iežas lagas birrasis dahje bearrašis, dahje lea gullan veahkaválddálašvuođa ja illasteami birra. Daid muitalusaid háliidat mii gullat sihke sii geat leat dan vásihan, muhto maid sidjiide geaidda dat veahkaválddálašvuohta lea čuohcan, lohká Solveig Bergman.
Son muitala sii háliidit gullat maid ieš lea vásihan dahje gullan dan birra.
– Dalle soaitá dat olmmoš muitalit iežas vásáhusa birra maid. Dakkár dutkamis ferte dutki leat hui várrugas, ja atnit sin árvvus ja várrugasat lahkonit fáttá. Lea hirbmat dehálaš ahte dutkis lea buorre dutkanetihka. Lea hearkkes ášši ja iešalddis váttis hállat veahkaválddálašvuođa ja illasteami birra. Lea hui rašes áššit ja váttis muitalit dan birra mii su lea bavččagahttán, lohká Bergman ja lohká dakkár jearahallan gáibida hui olu dutkis.
Son lohká ahte muitaleaddji galgá miehtan daid gažaldagaid vástidit ja sus galgá maid vejolašvuohta geassádit dutkamis goas háliida ja sáhttit maid gáibidit ahte dan maid lea dadjan, sihkkojuvvo eret, joatká Solveig Bergman.
– Dehálamos lea ahte dutkis ja sus gean dutkat, lea soahpamuš mo materiála geavahuvvo ja ahte dát olmmoš anonymiserejuvvo. Erenoamáš dehálaš lea jus dáhpáhuvvá smávva servodagain nu ahte ii leat earáide vejolaš fuomášit gii lea muitalan, lasiha Bergman ja sávvá olbmot válddašedje suinna oktavuođa jus háliidit muitalit.
Veahkaválddálašvuođa minsttar
Son muitala ahte ulbmil dáinna dutkamiin lea fuomášit veahkaválddálašvuođa minstara ja dan ii fuomáš jearahallanskoviin, muhto eaŋkilolbmo jearahallamis. Dadjá ulbmil dakkár dutkamis mii lea váttis, lea áddet manin veahkaválddálašvuohta geavvá.
– Dutki han berošta ieš dan veahkaválddálašvuođa ja illasteami dáhpáhusas ja man birra dat lea, ja man láhkai olmmoš lea
vásihan dan, lea go dat váikkuhan su sosiála eallimii, su dearvvašvuhtii dahje su eallimii maŋŋá dáhpáhusa. Dutki bargu lea fuomášit minstara, ii eaŋkilolbmo muitalusaid go daid ferte anonymiseret, lohká Solveig Bergman.
Dutkái lea maid dehálaš fuomášit mat hehttejit gulahallama gaskal gillájeaddji ja veahkkeásahusa gulahallama.
– Dat ii boađe ovdan jearahallanskovis. Dutkamis lea dárbu guktuid vugiide, sihke jearahallanskovvái ja eaŋkilolbmo jearahallamii. Dutki ferte áddet manin nubbi jaskkodii jearahallama oktavuođas
go lea hálešteamen dakkár hearkkes áššiid birra, lohká Solveig Bergman.
Vuohki mo iežas várjala váikkuhemiide
Dutki Solveig Bergman deattuha ahte lea dehálaš muitalit veahkaválddálašvuođa birra, vai veahkaválddálašvuohta ii váikkut funet su eallimii maŋŋá ilgadis dáhpáhusa. Lohká galgá muitalit sidjiide geat sáhttet su doarjut, ovdamearkka dihtii bearaš, skihpárat, sohkagoddi, almmolaš veahkkeásahusat.
– Lea dehálaš ahte son gii lea
vásihan illasteami ii báze okto čohkkát, muhto beassá muitalit dan birra. Dat muitaleapmi lea dehálaš go dat sáhttá dan olbmo gievrudahttit, lohká Solveig Bergman.
Son jođihii dutkanprošeavtta «Jus duosttat jearrat, de dustet olbmot vástidit» 2015-2017 áigodagas maid Sámediggi álggahii.