Lassijuolludeapmi sámi giellateknologiijai
Ráđđehusas lea mihttun doarjut ja loktet sámegielaid. Gielda- ja guovlodepartemeanta lea dan dihte mearridan ahte Divvun giellateknologiijabiras Uit:s galgá oažžut 3 miljovnna ruvnno lassijuolludeami 2022:s.
Divvuma nannen lea oassi Norgga giellateknologiijavuoruheamis riikkaidgaskasaš eamiálbmotgielaid logijagis 2022–2032, ja lea veahkkin dan dehálaš barggus ahte sihkkarastit ahte sámegielat ja eará eamiálbmotgielat sáhttet adnojuvvot digitála áiggis.
– Norgga váldovuoruheapmi ON eamiálbmotgielaid logijagi 2022– 2032 barggus lea sámi giellateknologiija. Mii čohkkát giellalogijagi stivrenjoavkkus ja jođihit ovttas Sámedikkiin našuvnnalaš ovttasbargoforuma Norgga áŋgiruššama ovddas logijagis. De lea midjiide dehálaš ahte mii váldit dán rolla duođalaččat, maid mii maiddái čájehit dáinna juolludemiin, dadjá gielda- ja guovloministtar Sigbjørn Gjelsvik preassadieđáhusas.
– Divvun bargá buori barggu
Divvun bargá sámi giellateknologiija ovdánahttimiin. Sii barget dainna ahte sámi giellageavaheaddjit galget beassat atnit seamma neavvuid go čállet sámegillii go maid atnet go čállet dárogillii. Leat ráhkaduvvon sátnegirjjit, čállin- ja divvunprográmmat, grammatihkkadárkkisteaddjit ja boallobeavdečovdosat main leat sámi bustávat dihtoriidda ja mobiillaide. Neavvut ráhkaduvvojit friddja gáldokodain universála geavaheapmái.
– Divvun bargá buori barggu dan suorggis, ja leat oalle erenoamážat iežaset suorggis. Dan dihte lea hirbmat dehálaš doarjut dan barggu, vai sii ain sáhttet ovdánahttit buriid neavvuid sihke sámegielaide ja eará unnitlogugielaide, dadjá Gjelsvik.