Helikopteriin iskan Guovdageainnu
Luonddubearráigeahčču ja Guovdageainnu suohkan ledje duvle helikoptermátkkis, geahččan dihte suohkana vuodjinluottaid.
Golggotmánu 20. beaivvi ledje Luonddubearráigeahčču ja Guovdageainnu suohkan helikoptermátkkis. Isak Mathis O. Haetta, Vegard Olsen ja Mikkel Aslak Logje suohkana bealis, ja Henrik Eira Luonddubearráigeahču bealis.
Ulbmil helikoptermátkkiin lei geahččat makkárat suohkana vuodjinluottat leat.
Lise Sundelin Morottaja muitala ahte Stáhtahálddašeaddjái bohtet olu moaitámušat mohtorjohtolaga birra. Son duođašta ahte ii leat lobihis vuodjimis sáhka, go suohkan lea addán vuodjinlobi vuodjit olggobealde merkejuvvon luottaid.
Sii ovttasbarget olu fylkka suohkaniiguin ja gielddaiguin, muhto leat dál maid válljen bargat Guovdageainnu suohkaniin dan dihte go suohkan meannuda olu bievlavuodjinlobiid.
– 2020 KOSTRA logut čájehit ahte Guovdageainnu suohkan meannudii 798 vuodjinlobi, 46 vuodjinlobi eai dohkkehan, ja buohtastahttá Álttáin gos meannudedje 123 vuodjinlobi, eaige dohkkehan 14 dain.
Eanaš váldoluottat
– Dat lei vuosttaš geardde go leimmet bovden ovttage suohkana diđošteapmái, čájehan dihte mo mii bargat mohtorjohtolagain meahcis, čilge stáhtahálddašeaddji.
Morottaja lohká iežas leat duhtavažžan mátkkiin, ja muitala ahte dál lea sis, Luonddubearráigeahčus ja suohkanis seamma máhttu ja oaidnu áššái. Go stáhtahálddašeaddji dál galgá ovttasbargat suohkaniin, de lea Morottajai dehálaš ahte sis lea seamma áddejupmi ja vuođđu.
Isak Mathis O. Haetta muitala ahte sii vulge helikopteriin Suolovuomis ja girde oalle viidát ovdal go jorggihedje fas Suolovuopmái.
Haetta muitala viidáset ahte sii leat leamaš diđošteamen, geahččan dihte luottaid meahcis, ja leat go olu luottat.
– Mii oinniimet dieđus veaháš luottaid, muhto dat gal ledje váldoluottat eanaš, čilge Haetta.
Ovttasbargu ja oktasaš áddejupmi
Makkár geaidnu lea dál viidáset, lea váttis vástidit go diđošteapmi lea nu easkka leamaš. Muhto Morottaja jáhkká ahte Luonddubearráigeahču ja Stáhtahálddašeaddji bealis fertejit čeahpit duođaštit suohkaniidda makkár mohtorjohtolatdilli lea sin suohkaniin.
– Mun lean áibbas sihkar dasa ahte Guovdageainnu suohkan, Luonddubearráigeahčču ja Stáhtahálddašeaddji háliidit dan seamma, mii háliidit hálddašit ja áimmahuššat dan fiinna luonddu mii mis lea fylkkas. Dalle lea dehálaš ahte mii bargat ovttas ja lea oktasaš áddejupmi. Soaitá dárbu dávjjibut bovdet nubbi nuppi bargguide, čájehan dihte nubbái iežas
árgabeaivvi, muitala Morottaja.
Diđošteapmi raporterejuvvo oassin doaibmabijuin mii lea čađahuvvon FIN - ferdsel i natur prošeavttas. Raporta galgá geigejuvvot Birasdirektoráhttii ja Birasdepartementii juovlamánus. Mihttu
Fin-prošeavttain lea ahte suohkaniidda ja gielddaide galgá addot máhttu áššemearrádusaide.