Illudit sakka go besset VIIDDIDIT MÁTTA-SÁM
Sihke Raasten Rastah ja Tjaktjen Tjåanghkoe oažžuba jahkásaš doarjagiid boahtte jagi rájes, muhto ii goabbá ge lágideaddji lohpit jahkásaš festiválaid.
2023 sámediggebušeahtas árvalit juolludit badjel čieža miljovnna ruvnnu kultursuorgái. Dán jagi rájes lassána kulturbušeahta 5,7 proseanttain.
Mátta-sámi festiválat Raasten Rastah ja Tjaktjen Tjåanghkoe oažžuba guktot 562 000 ruvnnu boahtte jagi. Sámediggebušeahtas árvaluvvo maiddái ahte dát guokte festivála galgaba oažžut seamma supmi juohke jagi. Guktot festiválat lágiduvvojit juohke nuppi jagi, ja danin eai leat ožžon fásta jahkásaš juolludemiid Sámedikkis.
– Dát gal lea hirbmat buorre midjiide. Dál beassat ovdánahttit ja viiddidit festivála, dát ii livččii
vejolaš liigeruhtadeami haga. Mii leat ilus go Sámediggi oaidná man dehálačča ja dárbbašlačča dát guokte festivála leat, lohká Tjaktjen Tjåanghkoe festiválajođiheaddji ja Saemien Sijte direktevra Birgitta Fossum.
Dehálaš deaivvadanbáiki
Saemien Sijte ja Snåase tjïelte Gïelem nastedh giellaguovddáš dat lágidit Tjaktjen Tjåanghkoe. Festivála lea mátta-sámiide dehálaš deaivvadanbáiki gos sin giella ja kultuvra lea guovddážis.
– Tjaktjen Tjåanghkoe festiválas lávejit fágaseminárat mat čalmmustahttet dán guovllu fáttáid ja hástalusaid. Mii leat earret eará ságastallan eanavuoigatvuođaid, sisabahkkemiid ja giela birra. Dát lea dehálaš oallugiidda ja dán bokte soaitit maid olahit mearridanválddiide. Mis leat maid márkanat ja konsearttat, nu ahte festivála lea hirbmat dehálaš deaivvadanbáiki. Guktot beivviid lávejit fitnat moadde čuođi festiválaguossi, ja
sii bohtet miehtá Mátta-sámi, lohká Fossum ja joatká.
– Mii háliidit lassi festiválagussiid, muhto mis ii leat gal ulbmilin šaddat seamma stuorisin go ovdamearka dihte Riddu Riđđu.
Eai háliit gilvalit
Vaikke Tjaktjen Tjåanghkoe oažžu jahkásaš doarjaga boahtte jagi rájes, de ii lohpit gal lágideaddji jahkásaš festivála Snåases.
– Mii eat háliit gilvalit Raasten Rastah festiválain go mii han leat ovttasbargoguoimmit. Dál háliidit gulahallat singuin ja ovttas gávnnahit man láhkai guktot festiválat sáhttet ovdánit. Mii eat leat vel siskkáldasat ollen ságastallat dán birra, go lassi ruhtadoarjja lea oalle ođas midjiide, muhto jurddašan ahte dál lea vejolaš lágidit eará kulturdoaluid daid jagiid go mis ii leat festivála, lohká Fossum.
Tjaktjen Tjåanghkoe ja Raasten Rastah lágiduvvoba guktot čakčat,
muhto festiválat eai lágiduvvo seamma jagiid.
Raasten Rastah festivála stivrajođiheaddji Toini Bergstrøm maid sávva ahte sáhttet gulahallat ovdal go mearridit man láhkai háliidit ovdánahttit doaimmaset.
– Raasten Rastah lea lágiduvvon juohke nuppi jagi 2001 rájes. Álggus lei ulbmilin ahte festivála galgá boahtte áiggis lágiduvvot jahkásaččat, muhto go Snåases álggahedje festivála, de bijaimet eret dán áigumuša. Lassi ruhtadoarjagin sáhttit ovdánahttit iežamet filbmafestivála man álggaheimmet 2019:s ja mii sáhttit ovttas earáiguin lágidit kulturdoaluid daid jagiid go mis ii leat festivála. Lea han hirbmat gáibideaddji lágidit festivála juohke jagi, lohká Bergstrøm.
Bearašfestivála
Raasten Rastah lea bearašfestivála mii lágiduvvo Rossen tjïeltes. Dát festivála geasuha mánáid ja
nuoraid miehtá Mátta-sámi sihke Norgga ja Ruoŧa bealde.
– Raasten Rastah lea vuosttažettiin festivála mánáid ja nuoraid várás. In jáhke ahte gávdnojit nu olu festiválat main lea seamma ulbmiljoavku go mis. Raasten Rastah lea dehálaš deaivvadanbáiki bearrašiidda ja deike bohtet olu olbmot maiddái Ruoŧa bealde. Diibmá gal dieđusge vásiheimmet ahte eai boahtán nu oallugat, go ráját han eai rahpasan ovdal moadde vahkku ovdal festivála. Ruoŧas lávejit skuvllat lágidit mánáide ja nuoraide mátkki deike, ja sii diehttelasat eai sáhttán dán plánet koronagáržžidusaid geažil. Sávvamis bohtet fas seamma olu festiválaguossit go ovdal boahtte háve go lágidit festivála, lohká Bergstrøm.
Son muitala ahte sis leat jo doaimmat daid jagiid go ii leat festivála ja ahte dáinna áigot joatkit.
– Mii lágideimmet filbmačájáhusa vuosttaš gearddi 2017:s,