Gielddas čielga diehtu
Kárášjoga gielddastivra mearridii mannan vahkku ovttajienalaččat ahte eai dohkket ahte addo minerálaohcanlohpi Kanáda fitnodahkii EMX Norwegian Services AS ohcat minerálaid Ráiteváris, iige Gallujávrris Kárášjoga gielddas. Gielddastivra cealká ahte Kárášjoga gielda ii dohkket luonddulihkahallama iskkademiid bokte Gállojávrris ja Ráiteváris. Kárášjoga gielda árvvoštallá ahte dakkár sisabahkkemat leat boazodollui stuorra vahágin, ii dušše ieš iskan, muhto maid jus roggagohtet minerálaid. Kárášjoga gielda lea mearridan go barge servodaga gielddaplána arealstrategiijaplánain, mii mearriduvvo juovlamánus, ahte: Mii leat gáhtten ja geavahan iežamet eatnamiid, luonddu ja birrasa ovddidit sámi kultuvrra, ealáhusa ja servodateallima. Gielddastivra cealká vel mearrádusas ahte Káárášjoga gielda lea hui restriktiiva luonddulihkahallamiidda guovlluin mat leat dehálaččat boazoealáhussii.
Kárášjoga gielddas lea hui čielga diehtu minerálafitnodagaide. Dattetge ii leat gielddas vuostálastinvuoigatvuohta, dušše váidinvuoigatvuohta, go lea minerálaláhka mii stivre dan. Dát ášši leat vuot ovdamearkan dasa manne Sámis leat guhkit áigge vuordán ahte dálá minerálaláhka ođastuvvo. Dál lea ge ge árvalus ođđa minerálaláhkii gulaskuddamis. Láhkaárvalus almmuhuvvui giđđat ja sámiid ovddasteaddji mineralaláhkalávdegottis, Rune Fjellheim, čilgii dalle ahte leat čielga erohusat dálá lágas ja árvaluvvon lágas. Ođđa láhkaárvalus geatnegahttá ruvkefitnodagaid soabadit sámiiguin, ruvkefitnodagat šaddet maid máksigoahtit sihke buhtadusa masson eatnamiid ovddas, ja velá divadiid go geavahit eatnamiid. Sihke sámiid, ja velá eananeaiggádiid, rievttit nannejuvvojit láhkaárvalusas. … vuot ovdamearkan dasa manne Sámis leat guhkit áigge vuordán ahte dálá minerálaláhka ođastuvvo.
Minerálaáššit leat áigeguovdilis áššit sámi guovlluin ja sámi servvodagain. Ráđđehusas leat stuorra áigumušat industriijaovdánemiin davvin, ja minerálaovdáneapmi lea guovddážis sin áigumušain. Máŋgga sámi guvlui leat álggahuvvome ja plánejuvvon mineráladoaimmat. Dat plánat ja ásaheamit leat dagahan garra digaštallamiid ja maid dustejuvvon vuosteháguin sámiid bealis. Vuosttaldeaddjit leat oaidnán čielga váilivuođaid dálá lágas, danne go dat ii vuhtii váldde sámiid beroštumiid doarvái bures.
Sámi geahččansajis livččii láhka áigá juo galgan ođasmahttojuvvot ja heivehuvvot nu ahte buorebut vuhtii váldá sámiid beroštumiid, ja mii sihkkarastá báikkálaš ávkeárvvu.