HIRPMÁSTUVAI GO OINNII PLÁNA mas áiggoše jávkadit guokte priváhta viesu
Kárášjoga gielda bidjá ođđa skuvlla ja dearvvašvuođaguovddáža huksema olis guovllumuddenplána gulaskuddamii. Kártta mielde evttohuvvon plána rájáid siskkobealde leat priváhta viesut.
Gielda almmuhii gieskat, golggotmánu 25. beaivvi, ruovttosiiddus ahte guovllumuddenplána olis lea gulaskuddanproseassa álgán ja bistá dán jagi juovlamánu 16. beaivái. Guovllumuddenplána lea 16-siidosaš čálus oktan kárttain.
Kártta mielde evttohuvvon plána rájáid siskkobealde leat viesut main leat nummirat 9/150 ja 9/156. Daidda viesuide Samuelsen ieš čujuha.
– Vaikko lean prošeaktajođiheaddji, de galggan deattuhit ahte in ádde movt guokte priváhta viesu leat gártan dan kártii, lohká Kárášjoga gieldda prošeaktajođiheaddji, Nils Asgeir Samuelsen Ávvirii.
Son lasiha:
– Mu áigumuš dan prošeavtta oktavuođas lea ahte mii eat galgga billistit daid viesuid mat leat das. Mun in háliit leat mielde proseassas mii billida eará opmodagaid ovddas, deattuha Samuelsen.
Lea bálkáhuvvon plánafágalaš konsuleantafitnodat mii doaimmaha gieldda ovddas áššebáhpáriid. Samuelsen čilge ahte fitnodat bijai dan guokte viesu plána rájáid siskkobeale dainna jurdagiin ahte livččii dakko sadji birravuodjinhuksemii. Gieldda bealis eai leat mielas dakkár jurdagii.
Sirdit geainnu
Kárášjoga gielddas oidnet dárbun sirdit E6-geainnu dakko gokko lea luoddaearru Kárášjoga ráđđevissui dainna lágiin ahte iešalddis luoddaearru livččii sirdašuvvan spábbačiekčanšilju guvlui.
– Jus Stáhta geaidnodoaimmahagas lohket ahte mii eat beasa geainnu sirdit nu go mii jurddašat ahte viesut bissot, muhto geainnu sirdit baicce dakko, de mii bissehit das, deattuha Sámuelsen.
Stáhta geaidnodoaimmahat lea okta dain ásahusain mat ožžot dieđuid guovllumuddenplána birra. Muhto proseassa lea aiddo álgán ja danin Kárášjoga gielddas lohket ahte vuos lea menddo árrat dadjat makkár mearkkašumit ja oaivilat leat guđege ásahusas dahje olbmos áššis.
– Stáhta geaidnodoaimmahat maid lea ožžon dan plána, ja easka dál dat sáhttet buktit iežaset mearkkašumiid ja jearrat «maid dii lehpet oaivvildan dainna ja dieinna», dadjá Samuelsen.
Ii ovdal go čogget mearkkašumiid
Prošeaktajođiheaddji muitala ahte guovllumuddenplána olis bargu lea aiddo álgán ja gitta juovlamánu 16. beaivái vurdet mearkkašumiid, ja nu maiddái ovdamearkka dihte Stáhta geaidnodoaimmahagas.
– Go oažžut visot mearkkašumiid ja oaiviliid, de diehtit geaiguin galgat ovddosguvlui gulahallat ášši ektui. Nu ahte easka maŋŋá juovlamánu 16. beaivvi oaidnit geaiguin mii galgat gulahallat áššis go vuos galgat oažžut sin mearkkašumiid.
Go Ávvir humada Kárášjoga gieldda prošeaktajođiheddjiin, de son lohká ahte eai leat vel boahtán makkár ge mearkkašumit ja oaivilat. Ovdal juovlamánu 16. beaivvi eat oainne rievdademiid guovllumuddenplána ektui mii dál lea biddjon gulaskuddamii.
Áddjás proseassa
Nils Asgeir Samuelsen muitala ahte proseassa lea aiddo álgán ja dat váldá áiggi.
– Proseassa sáhttá bistit gitta jahkái. Das leat moadde vuoru ovdal go plána sáhttá dohkkehuvvot, loahpaha Kárášjoga gieldda prošeaktajođiheaddji, Nils Asgeir Samuelsen.
Gielddastivrra mearrádus
Ođđa skuvlla ja dearvvašvuođa
guovddáža huksen lea leamaš Kárášjoga gielddastivrra áššin, golggotmánu 6. beaivvi dán jagi. Kárášjoga gielddastivra meannudii dearvvašvuođaguovddáš- ja
skuvlavistekonseaptta válljema measta ovttajienalaččat.
Sergey Gavrilov