Muitaleigga mo berre dahkkot jus fas šaddá heahtedilli boazodoalus
Tromssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji ledje čohkken olbmuid hupmat hástalusaid birra maid dálkkádatrievdamat daguhit boazodollui. Gaskavahku lágidii Tromssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji boazodoalloossodat seminára gos fádda lei boazodoalu hástalusat dálkkádatrievdamiid geažil ja movt boahtteáiggis daid dustet.
Seminára ledje bovdejuvvon logaldallit, ja oasseváldit besse sis de jearrat gažaldagaid ja digaštallat dan fáttá.
Fuođđargeaseheapmi
Beaskáđđasa boazodoalli, Mai Britt Eira, muitalii movt sin siiddas lea dilli dálkkádatrievdamiid dáfus go dan olis šaddet biebmat ealu ja geasehit fuođđariid meahccái.
Son logai ahte sin siidii lea 10 miilla geasehit fuođđariid meahccái ealolusa, ja dat buktá máŋga hástalusa.
Vuosttaš lea dat gollu mii lea geasehit daid fuođđariid ja dasto seammás galgá ealu vuodjit. Son logai dat lea hástalus siiddaide main lea guhkki geasehit fuođđariid ja eai nu máŋga olbmo.
Dál lea šiehtaduvvon ahte sii geat šaddet guhkkelii meahccái geasehit fuođđariid ožžot vissis mávssu dan ovddas, ja nuppit geain ii leat nu guhkki eai oaččo maidege.
– Dat ii leat álot dan birra sáhka ahte man divrras lea ja man olu das oažžu gokčojuvvot. Dat lea sáhka dan birra ahte obanassiige oažžut fuođđariid meahccái. Min mielas galggašii dan fuođardoarjaga čuovvut juo geaseheapme maid, áinnas vaikke muhtun earát geat geasehit. Dehálaš das lea ahte dat geat ealu vudjet, šaddet gohcit, ja dasa lassin vel fuođđariid geasehit olu miillaid, dat issorasvuohta vuolggahit 800 kilosaš seahka. Dat bargonoađđi čuohcá garrasit daidda geat dan galget doaimmahit, logai son.
Ii vuoiggalaš
Nubbi geas maid ledje oaivilat fuođđariid birra ja heahtedili birra goavi geažil, lei orohat 16 Kárášjoga oarjjabeali stivrajođiheaddji, John Anders D. Sara.
Son čujuhii fas movt eiseválddit
reagerejit go roassodilli čuožžila. Son bidja ovdamearkan jagi 2020, go lei goavvi boazodoalus. Dalle son muitala ahte eiseválddit ledje nu jođánat bidjat buot Norgga boazodoalloguovlluid heahteguovlun. Son lohká juste dat seamma dáhpáhuvai 2022 goavvejagi.
– Mun dieđán muhtun guovlluin ii lean oba goavvi ge. Eiseválddit eai galggašedje nu johtilit dainna mearrádusain boahtit. Dat galggašedje dárkileappot guorahallat gos lea duohta goavvi ja gos ii leat dan dihte goavvi, lohká son.
– Dat ii leat vuoiggalaš daidda guovlluide gos duođai lea goavvi, go de lea nu stuora apparáhtta mii biddjo johtui, ja dat gos duođai lea heahtedilli ealáhaga dáfus dat ovttaládje láhppojit systema sisa. Dat vuhtto maid bures gos lea goavvi leamašan. Maŋiid áiggiid beassá geahččat gos eai lean miesit dan giđa maŋŋel goavi, ja sidjiide de lea duođai roassu leamašan, lohká son.
– Ja de Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi (NBR) šiehtada ahte njiŋŋelasas galgá buvttadandoarjaga oažžut go dan vuovdá. Na gos dat njiŋŋelasat
siiddain gos goavvi lea leamašan? Njiŋŋelasa vuovdá go čorge ealu, ja dat boarráset njiŋŋelasat hal eai ceavzán goavvejagi. Eai ge leat miesit. Nu maid de vuovdá? Nu dárkileappot čielggadit gos lea goavvi, nu lea vejolaš de buorebut veahkehit sin geain duođai lea leamašan goavvi. Nu livččii mu mielas eanet vuoiggalaš bargat, lohká Sara.
Rievdadit eanangeavaheami
Inger Marie Gaup Eira, lea Ártni boazoeaiggát ja vuosttašamanueansa Sámi allaskuvllas. Son lea earret eará iežas doavttergráda barggus dutkan sámi árbevirolaš máhttu muohttaga birra dálkkádatrievdanáiggis.
Son válddii maid sáni semináras ja muitalii ahte dálkkádatrievdan hal ii leat dušše arvi, bivvalat dahje olu muohta, muhto dasa guoská eanangeavaheapmi maid.
– Dálkkádatrievdama doahpagis han leat juo eatnamat oassin, ja dalle ii ábut hupmat dušše dálkki birra, muhto maid movt rievdadit šaddá dálkkádatrievdama geažil eanangeavaheami,
lohká Gaup Eira.
Ná leat dutkit defineren dálkkádatrievdama doahpaga:
«Dálkkádatrievdan-sátnái gullet globála liegganeapmi, temperatuvrarievdan, muohta- ja arvedálkkiidrievdan, areálageavaheami rievdamat, 10-jagi skáladálkkádat ja dálkevariábilitehta ja luonddu ja servodatlaš vuogádagaid váikkuhusa.»
– Eanangeavaheapmi ferte nu heivehuvvot ja rievdaduvvot ahte boazosápmelaččat guođohit bohccuid earaládje nu ahte cevzet dat bohccot. Danin lea dehálaš areálaid birra maid hupmat go lea sáhka dálkkádatrievdamiid birra, lohká Eira.