Eallinagi mátki iež
Eatnogáttis Guovdageainnus, mii ii leat nu olu earálágan go dat stuora Mackenzie-eatnogáddi gos ieš lea eret, son čuččoda ja vuorddaša, njuolggut, muhto ii nu guhkki. Su duohken lea boares hippielágan busse mas čuožžu «Absolutt Rock`n`roll». Čakčamánubeaivváš báitá vuollugit ja Lloyd Norman Binder (71), goalmmát buolva sápmelaš Inuvikas davvioarjeguovllus Kanádas, siđvá čalbmelásiid duohken ja seavvá buresboahtima.
Lioyd lea leamašan Norggas ja Guovdageainnus goasii golbma mánu dál. Vuohččan ná guhká fitname iežas fulkkiid luhtte. Ii leat gal vuohččan fitname iežas ruohttasiid galledeame, muhto dán háve mearridii orrut guhkibut ja buo
rebut oahpásnuvvat sihke iežas lagas ja gáidan fulkkiiguin dán sámi gilis. Ja dán vuoras olbmás lea miellagiddevaš muitalus muitalit.
Mátkkoštii bargan dihte stáhtalaš boazodoalloprošeavttain
Ovdal Lloyd áiggi mátkkoštii su eatni beale áddjá, Mikkel Nilsen Pulk, Dule-mikku, eamidiinnis Anna Helene Ranta Utsi Pulk ja sudno golmmain mánáin Inuvikai 1931:s, bargat stáhtalaš boazodoalloprošeavttain Kanáda ráđđehusa ovddas. Ii šaddan nu oanehis mátki go ieža jáhkke, ja dat lea dál oassi Norman eallinhistorjjás.
– Sii eai diehtán olus dan birra mii sin lei vuordime, earret go ahte galge bargat boazodoalloprošeavttain stáhta ovddas, mii gal lei oahpis sudnuide goappašagaide. Jagit vásse ja bearaš stuorui, ja go áddjá loahpahii prošeavtta, de ledje olles 40 jagi jo gollan. Dan ovddas oaččui son bálkkašumi davvioarjeguovllu kommišuvnnas erenoamáš ja ávkkálaš boazodoalloprošeavtta ovddas Davvi-canadas, muitala áddjut vuovdnát
ja čájeha gova plakeahtas ja medáljas.
Go galgá dáppe orrut golbma mánu, de lea sus campingbusse viessogálvvuiguin, ja dan son lea ordnen liekkusin olu girjjiiguin ja govaiguin. Muitalettiin son gaskkohagaid bláđeda áŋgirit dološ girjjiid ja čájehallá dološ govaid maid birra áinnas muitala.
Vovdna mas orru, lea fuolkki Berit Sara Pulk Haetta luhtte eatnogáttis badjegeahčen márkana, mii ii leat nu olu earálágan go Inuvik-gilli, vaikko dáppe lea eanet šattolaš ja eambbo várit, muitala Binder.
Válddii dehálaš mearrádusa
Norman muitala eŋgelasgillii ahte son lea giitevaš daid lagas sámi fuolkevuođačanastagaid dihte.
– Mus lea nu lihkku go mu fuolkkit dáppe Guovdageainnus leat nu bures mu váldán vuostá ja diktet mu orrut dáppe. Ja go mun álohii lean beroštan iežan fulkkiin ja sámi ruohttasiid, de lean čađaáiggi ohcan daid ja sogaid oktavuođaid. Sáhttá dadjat ahte lea oassi mu eallingeainnus, dan 70 jagis maid lean eallán, olles eal
linagi mátki, bogostallá stuora olmmái siivvožit.
– In leat šat nu gievra ja dearvvaš go dalle ledjen, nu ahte gávnnahin jus dál in dan daga, de in soaitte šaddat šat goassege. Ferten udnot alccen dan ja vuoruhit guhkit orruma, vai beasan sihke orrut oanehaš doppe gos mu máttut ledje, ja maid váldit dili oahpásnuvvat min stuora sogain dáppe. Ja dan gal lean duođai beassan, lasiha penšunista.
Stuora áŋgiruššan sámivuođa ovddas
Lloyd lea maid ieš leamašan searvvis olu prošeavttain ovddidit sámivuođa nuppe bealde ábi.
– Kanádas leat máŋgii geahččalan
bargat bohccuiguin. Vuosttaš geardde lei 1908:s, nu gohčoduvvon New Foundland -prošeavttain. Nuppes lei 1911:s ja goalmmes Baffin Islandas. Muhto dat juogo eai lihkostuvvan nu movt galge, dahje olbmot máhcce fas Norgii. Ieš lean maid bargan olu prošeavttaiguin ovddidit sámivuođa.
– Movt menestuvai boazodoalloprošeakta?
– Na, rievttimielde ii nu bures, dan dihte go stáhta vuollánii olles prošeavttain go mu áddjá heittii 60-logu loahpas. Mu áhčči gal barggai oanehaš, muhto ii nu guhká. Mun ledjen bajásšaddan boazodoalus ja ledjen čadnon dasa, muhto munnje eai fállan ovdal