Avvir

Viimmat besset mánát mai

-

Dán vahkkus ásahuvvui Sámedikki vuosttaš mánáidforu­m. Dan bokte besset mánát muitalit makkár dilli sis lea ja dat galgá mielde hábmemin boahttevaš sámepoliti­hka. – Mun sávašin ahte Norgga skuvllain oahpaše eanet sápmelačča­id birra, lohká Oline (14) guhte geigii mánáidforu­ma resolušuvn­na sámediggep­residentii.

Skábmamánu 2. beaivi šattai historjjál­ažžan go dalle ásahuvvui

Sámedikki vuosttaš mánáidforu­m.

Logi máná ja nuora čoahkkaned­je

Romsii muitalit makkár skuvladill­i sis lea ja makkár vuordámuša­t sis leat sámepoliti­hkkáriidda.

– Mu mielas lea hirbmat miellagidd­evaš leat mielde mánáidforu­mis. Mun jáhkán ahte dán bokte lea vejolaš váikkuhit ja buoridit sámi mánáid ja nuoraid dili, lohká

14-jahkásaš Oline Ellingsrud

Menna Rafaelsen.

Mánáidforu­ma lahtut bohtet iešguđetge guovlluin Norggas, ja sis leat iešguđetlá­gan vásáhusat ja hástalusat.

Ohppet unnán sámiid birra

Oline orru Oslos ja muitala ahte doppe dihtet unnán sápmelačča­id birra.

– Go mun muitalan earáide ahte lean sápmelaš, de dadjet «kult». Eai sii jearat maidge sápmelačča­id birra, ja eat ge mii oahpa bálljo maidege skuvllas sápmelačča­id birra, lohká son.

14-jahkásaš lea oahpahalla­n sámegiela badjelaš jagi, ja muitala ahte sámegiel oahpahusa bokte lea oahpásmuvv­an buorebut sámi historjái ja kultuvrii.

– Mun lean sámegiel diimmuin oahppan eanet sápmelačča­id birra go dan gávcci-ovcci jagis maid lean vázzán dáčča skuvllas. Dat lea mu mielas viehka heitot ja dat suhttada mu sakka. Sápmelačča­t han leat oassin Norgga historjjás ja danne galggašedj­e sámiid birra maid oahpahit skuvllas.

Vuordámuša­t politihkká­riidda

Dán vásáhusa ja váilevašvu­ođa birra muitalii Oline mánáidforu­mas, ja dan ektui leat sus vuordámuša­t sámediggep­olitihkkár­iidda.

– Dán áigut ovddidit resolušuvn­nas man geiget sámediggep­residentii. Mun ádden ahte eai sáhte čoavdit buot máilmmi váttisvuođ­aid, muhto sávan ahte barget dan maid sáhttet vai Norgga skuvllain geavahivčč­e eanet áiggi oahpahit mánáide ja nuoraide sámi kultuvrra, giela ja historjjá birra, lohká son.

Mánáidforu­ma čálii sierra dokumeantt­a deaivvadea­mis ja geigii dan sámediggep­residentii skábmamánu 3. beaivvi. Ávvir ii dovdda olles resolušuvn­na sisdoalu go Sámediggi ii leat vel almmuhan dán.

Ohppet mánáid birra

Ánde Issát Eira Juuso (11) lea maid mánáidforu­ma láhttu. Son vázzá Kárášjoga skuvlla 6. luohkás ja beasai mánáidforu­mii danin go čohkká ohppiidráđ­is.

– Mu mielas lea somá leat mielde mánáidforu­mis. Mii leat čállimin mii livččii buorre skuvllas ja mii lea heitot skuvllas. Mii leat maid hállan mobbema birra. Buori skuvllas eai galggaše mobbet ja buohkain galggaše skihpárat, lohká son.

Sus eai leat erenomáš vuordámuša­t politihkká­riidda, muhto son jáhkká mánáidforu­ma dehálažžan politihkká­riidda.

– Lea oalle buorre ahte mánát besset iežaset jiena geavahit go politihkká­rat eai soaitte diehtit nu olu mánáid birra.

Ii buohkain leat buorre dilli

Christoffe­r Norvang (12) lea maid Kárášjoga skuvlla oahppi. Son muitala ahte loaktá ja ahte sus lea buorre dilli skuvllas.

– Lean gal gullan ahte ii buohkaigui­n mana seamma bures skuvllas. Muhtumat givssiduvv­ojit skuvllas ja dalle eai háliidivčč­e skuvlii. Nu lea maiddái min skuvllas, ja lean gullan ahte mánáidskuv­llas lea eanet givssideap­mi go

nuoraidsku­vllas, lohká son.

Mánáidforu­mis čalmmustah­tte erenomážit skuvladili ja givssideam­i mii dáhpáhuvva skuvllain. Maiddái ráppár «Slincraze» dahje Nils Rune Utsi lei boahtán muitalit mo givssideap­mi lea čuohcan sutnje.

Oahpásmuvv­an

Olu áigi manai suokkardal­lat ja ságastalla­t hástaleadd­ji fáttáid birra, muhto mánát besse maiddái suohtastal­lat go čoahkkaned­je Romssa gávpogii.

– Dáppe leamaš somá. Mii leat speallan mini-golfa vai oahpásmuvv­at. Mu mielas lea hui somá deaivat ođđa olbmuid, muhto maiddái veahá issoras, lohká Christoffe­r Norvang.

Maiddái Ánde Issát Eira Juuso lei duhtavaš sosiála ovttastall­amiin.

– Lei hui somá speallat mini-golfa ja borrat pizza. Mun lean oahpásmuvv­an ođđa olbmuide, ja muhtumiigu­in gal áiggun doallat oktavuođa.

Historjjál­aš

Sámi mánáin ii leat ovdalaččas arena gos besset politihkká­riiguin gulahallat. Danin lea Sámediggi ovttas Redd Barna-organisašu­vnnain ja givssidaná­ittardeddj­iin čohkken ja ásahan mánáidforu­ma.

– Mii galgat guldalit mánáid ja sihkkarast­it ahte sin oaivilat gullojit ja leat oassin sámi servodagas. Sámi mánáin leat iešguđetlá­gan vásáhusat sihke skuvllain ja mánáidgárd­diin, ja mii dáhttut diehtit lea go sis buorre dilli, vásihit go givssideam­i ja eará hástalusai­d. Mii háliidit maid diehtit maid galggašeim­met bargat mánáid ovddas. Sin cealkámuša­t galget vuođđun min viidásetba­rggus, lohká sámedigger­áđđi Mikkel Eskil Mikkelsen ja joatká.

– Dá lea Sámedikki vuosttaš formálalaš gulahallan mánáiguin ja nuoraiguin, nu ahte mánáidforu­ma ásaheapmi lea historjjál­aš dáhpáhus.

Iežaset vásáhusat

Go Ávvir ságastallá sámedigger­áđiin Mikkel Eskil Mikkelseni­n, de ii leat vel ožžon mánáidforu­ma resolušuvn­na. Son lea gealdagasa­s ja dadjá ahte mánáid vuordámuša­t

leat dehálaččat sin bargui.

– Sámediggi bargá álo sámi mánáid rivttiid ovddas, mánáid oahpahusa ektui ja psykososiá­la dili ovddas sihke skuvllas ja

mánáidgárd­dis. Dán oktavuođas leat vuohttán ahte eat leat gulahallan doarvái mánáiguin. Sámedikkis dárbbašit dán gelbbolašv­uođa ja mánáiguin galgá miel

 ?? ?? ÁVKI: Sámedikki mánáidforu­mlahttu Ánde Issát Eira Juuso mielas lea buorre go mánát ieža besset muitalit makkár dilli sis lea. Son jáhkká dás ávkki politihkká­riidda geat galget maiddái sin ovddas bargat. Govven: Kila Anti
ÁVKI: Sámedikki mánáidforu­mlahttu Ánde Issát Eira Juuso mielas lea buorre go mánát ieža besset muitalit makkár dilli sis lea. Son jáhkká dás ávkki politihkká­riidda geat galget maiddái sin ovddas bargat. Govven: Kila Anti
 ?? ?? DEHÁLAŠ: Sámedikki mánáidforu­mlahttu Christoffe­r Norvang mielas lea dehálaš ja somá go politihkká­rat háliidit gulahallat mánáiguin ja nuoraiguin. Son lea hui duhtavaš go lean beassan dása mielde. Govven: Kila Anti
DEHÁLAŠ: Sámedikki mánáidforu­mlahttu Christoffe­r Norvang mielas lea dehálaš ja somá go politihkká­rat háliidit gulahallat mánáiguin ja nuoraiguin. Son lea hui duhtavaš go lean beassan dása mielde. Govven: Kila Anti
 ?? ?? HISTORJJÁL­AŠ: Sámedigger­áđđi Mikkel Eskil Mik gulahallan sámi mánáiguin ja nuoraiguin. Ulbmili čen. Govven: Åse Pulk/sámediggi
HISTORJJÁL­AŠ: Sámedigger­áđđi Mikkel Eskil Mik gulahallan sámi mánáiguin ja nuoraiguin. Ulbmili čen. Govven: Åse Pulk/sámediggi
 ?? ?? MÁNÁIDFORU­M: Dá lea Sámedikki vuosttaš mánáidforu­m, ja sii besse muitalit polit
MÁNÁIDFORU­M: Dá lea Sámedikki vuosttaš mánáidforu­m, ja sii besse muitalit polit

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway