Sámediggelága ođast olles su politihkalaš e
Suoma beale Sámi sámediggelága ođasmahttin, mii dán mánu galggašii loktejuvvot áššin Riikabeaivái, ii leat nu álkes ášši. Suoma Sámi Nuorat -searvvi ságadoalli, Petra Laiti (27), lohká 2015 rájes čuvvon dan ášši.
– Dalle ledjen vuosttaš geardde miellačájeheamis sámiid vuoigatvuođaid dihtii. Dalle ge sáhka lei dán áibbas seamma lágas, muitala Suoma Sámi Nuorat -searvvi ságadoalli skábmamánu 2022.
Sámediggeláhka galggašii loktejuvvot áššin Riikkabeaivái, Suoma riikaparlamentii, skábmamánu 17. beaivvi 2022. Laiti lea eahpádusas šaddá go láhka áššin.
– Mun lean heaitán doaivumis. Dieđusge mun sávan ahte dát láhka boađášii parlamentii, lohká Laiti, ja joatká:
– Dađi bahábut mun lean oaidnán jo guktii mo dat láhka gopmána parlameanttas dahje ráđđádallanbeavddis. Mun lean jo guktii vásihan dan, ja maiddái mu sohkabuolva, ahte Suoma stáhta ii leat gearggus loktet sámiid vuoigatvuođaid.
Lohpidii geassemánus vuoruhit
Geassemánus dán jagi finadii Suoma stáhtaministtar Sanna Marin gitta Anáris ávvudoaluid oktavuođas. Doppe son lohpidii vuoruhit sámediggelága.
– Mu oainnus lea hui dehálaš ahte mii eastadit vuoigatvuođaid rihkkuma boahttevuođas ja gudnejahttit sámiid rivttiid iešmearrideapmái, logai Marin dalle.
Golggotmánu loahpageahčen dan oktavuođas go ášši ii leat vel Riikabeaivái loktejuvvon, de Marin fertii átnut ándagassii. Dan son dagai Ylen Ykkösaamu -sáddagis. Suoma stáhtaministtar árvvoštallá buktá go sámediggelága Riikabeaivái vaikko das leage riidu ráđđehusbellodagain, nu go Yle Sápmi čálii mannan vahku. Suoma ráđđehus geahččala gávdnat čovdosa sámediggelágas vai dan sáhtášii doalvut Riikabeaivái ovttamielalaččat.
Danin dat lea dehálaš
Laiti muitala ahte sámediggelága sisdoallu lea nu boaris ahte 2022:s dat lea dušše hehttehussan sámi servodaga ovddideamis.
– Dat láhka lea nu boaris ahte dat maid billista Sámedikki struktuvrraid ja dego «borrá» min servodaga struktuvrraid, min servodaga bastilvuođa mearridit iežamet áššiid. Das ii leat sáhka dušše jienastuslogus vaikko dat lea buot eanemus oidnosis. Sáhka lea ollislaččat Sámedikki gádjumis institušuvdnan, ja ahte Sámedikkis lea boahttevuohta dego dálááigásaš servodagas iige nu ahte mii gártat duhtat parlamentii mii doaibmá ain 1990-logu njuolggadusaid mielde, muitala Laiti Ávvirii iežas vuorjašumiid.
Sápmelašmeroštallan sámediggelága ođasteami olis lea guovddáš oassi go das lea sáhka earet eará gii beassá jienastit ja gii lea sápmelaš.
– Dálá sámediggeláhka lea dakkár mii luoitá earáid go sápmelaččaid ja maid suopmelaččaid jienastuslohkui ja addá daidda vejolašvuođa jienastit ja vuolgit evttohassan ja mearridit sámiide guoskevaš áššiid vaikko sii eai leat sápmelaččat obbalohkái.
Muhto sámediggelága ođasmahttimis leat olu geavatlaš áššit maid livččii hui dehálaš oažžut čađa. Ovdamearkka dihte dat nannešii earret eará Suoma beale Sámedikki ráđđádallanmandáhta. Maiddái dat buoridivččii iešalddis válggaid oktavuođas proseassa.
– Ahte eat dárbbašivčče jienastit dušše boastta bokte 2023:s. Das leat olu áššit mat leat báhcán 1990-logu dásis dan dihte go lága rasisttalaš vuosttaldeami dihtii eai bastán ođasmahttit, lohká Petra Laiti.
Cuiggoduvvui ON dásis
Ovttastuvvon Našuvnnaid (ON) dásis Suopma cuiggoduvvui 2019:s Suomas das go riika rihkku sámiid olmmošvuoigatvuođaid ja rivttiid. Suoma vuoigatvuođaministeriija dasto ásahii sámediggelága olis doaibmagotti mii lei doaimmas juovlamánu vuosttaš beaivvi 2020 rájes gitta miessemánu 15. beaivái 2021. Lávdegotti barggus ledje mielde maiddái Suoma beale Sámedikki ovttasteaddjit.
Suoma sámediggelága evttohus galgá geigejuvvot Suoma Riikabeaivái maŋimustá skábmamánu 17. beaivvi, vai lága gerget ođasmahttit dán ráđđehusbáji áigge, mii lea njeallje jagi hávális.
– Vaikko mii diehtit ahte Suoma ráđđehusa ja oaiveministara Sanna Marina ulbmil livččii ođasmahttit sámediggelága ráđđehusa áigge, de datte ge orru leamen nu ahte áigi lea nohkamin eat ge mii vel dieđe lihkostuvvá go ođasmahttit dan ráđđehusa áiggi. Jus ii lihkostuva, de dat livččii goalmmát ráđđehus mii ii lihkostuva sámediggelága ođasmahttimiin, lohká Laiti Ávvirii.
Eahpesihkkaris dilis
Laiti lohká iežas ráhkkanan dasa ahte ii dán ge háve Suoma Ráđđehus bastte loktet ášši Riikabeaivái
áiggil. Son vuorjašuvvá dainna go sámiid olmmošvuoigatvuođaid ja rivttiid rihkkumat joatkašuvvet Suoma bealde boahttevuođas.
– Dat lea hui duođalaš dilli mu bulvii, ja vel nuorat sámebuolvva jáhkkui ja sin boahttevuhtii Suomas. Juohke dáfus sámi nuorat dálá dilis leat bággejuvvon dillái ahte mii eat dieđe mii min parlameantta boahttevuohta lea. Eat ge mii dieđe gii min áššiid obbalohkái beassa mearridit, juohká Laiti jurdagiid Ávviriin.
Nu maiddái dat ahte proseassa oažžut sámediggelága ođastusa Suoma riikaparlameantta gieđahallamii bistá su politihkalaš eallimis 2015 rájes ii buvtte movtta iige
loga nannet luohttámuša Ráđđehussii.
– Buori signála sámiid ja stáhta oktavuhtii dat ii dieđus atte, vaikko oaiveministtar maŋimuš áiggi vel mearridivččii doalvut parlamentii lága. Dat ášši jo lea dagahan issoras olu vahága stáhta luohttámuša ektui, dadjá Laiti.
– Mii leat báhcán okto
Nuorra sámepolitihkar lea dan oainnus ahte ášši lea dan mađe stuoris ja das leat olu váikkuhusat, muhto seamma áiggi dovdá ge ahte Suoma beale sápmelaččat báhce dainna áššiin okto rahčat.
– Jus dat láhka vel goalmmát gearddi gopmánivččii, de dat
livččii maŋimuš «wake up call» olles Sápmái, lohká Laiti. Son lasiha:
– Sámi iešmearrideapmi ja álbmot-ovddasteami gažaldagat, dat gii min áššiid mearrida, guoskkašii olles Sápmái. Mu mielas dat ášši ii leat beaggán sámi mediain nu olu, go livččii han dehálaš čilget. Dađi bahábut mun ieš jáhkán ahte Suoma beale sámit leat báhcán dainna áššiin, rájáidrasttildeaddji sámeservodagas, hui olu okto, loahpaha Petra Laiti.
Sergey Gavrilov sergey@avvir.no