Luosa ceavzin mearas l
NINA dutki, Anders Foldvik, lohká dutkit eai dieđe manin luossa ceavzin mearas lea nu sakka hedjonan.
Norgga Luonddudutkaninstituhta (NINA) dutki, Anders Foldvik, gii maid lea mielde vákšun- ja dutkanjoavkku barggus oažžut luossanáli fas lassánit, logaldalai SALCUL (salmon culture dahje luossakultuvra) luossasemináras skábmamánu álggus.
Son muitalii ahte Deanučázádaga luossanálit eai leat geahppánan
čáhcefápmohuksemiid dahje gyrodactylus salaris parasihta dihtii nu mo eará čázádagain Norggas.
– Dat mearkkaša ahte juoidá mearas lea váikkuhan hejodit lussii daid maŋimuš jagiid Davvi-norggas, lohká Anders Foldvik.
– Fuomášahttima dihtii čájehin gova Mátta-norggas váldon, man johtilit luosa dilli sáhttá rievdat. Dat mii dáhpáhuvai 2005:s Mátta-norggas, lei mo luosa šaddu mearas rievddai. Ii leat luosa ceavzima birra mearas, iige leat Deanučázádaga birra, lohká Foldvik.
Dutki muitala sii eai dieđe manin luosa ceavzin lea hedjonan mearas, muhto maŋimuš guoktegolbma jagi luosa ruovttujohkii máhccama čájeha seamma gova sihke Davvi-norggas ja Finnmárkkus.
– Juoidá duođalaš lea dáhpáhuvvan ja rievdan mearas go buot luossanálit vástidit seamma láhkai, joatká son.
Dát čuohcá dutki mielas oalle unohasat Deanučázádahkii, erenoamážit go das lea rašes luossanálit. Eará jogain leat nana luossanálit ja olu gođđan ja danin maid olu veajehat.
– Danin šattai dát rievdan oal
le vahágin Deanučázádahkii, nu mo leat oaidnán maŋimuš jagiid. Deanučázádagas váilu liige luossa maid sáhtášii bivdit. Moadde jagi dás ovdalis lei dan mađe liigeluossa ahte sáhtii dan bivdit, muhto dalle bivdit menddo eanet go livčče galgan. Danin eai šaddan nu olu veajehat go livčče galgan. Dat muitala iešalddis ahte šaddá oalle váivi go nu geavai dalle go ledje loktemin luossanáli, lohká Anders Foldvik logaldallamis.
Gođđanmihttomearit
Dutki oaivvilda ahte dalle šaddá liigeváivi go luosa ceavzin mearas lea hedjonan, go dalle han easkka galggašii leat nu olu gođđoluossa
jogas go vejolaš.
– Kárášjoga ja Iešjoga gođđanmihttomearit eai leamaš guhkes áigái olahuvvon. Danin eai leat nu olu veajehat jogas go livčče galgan, eaige leat galle veajeha dahje smoltta mat luitet merrii. Mađe uhcit veajehat luitet merrii, dađe uhcit luosa máhccá ruovttoluotta, ja lasiha:
– Jus dasa lassin daid ceavzin mearas hedjona velá eambbo, de eai máhca šat nu olu luosat ruovttoluotta nu mo dahke njealje-viđa jagi dás ovdalis.
Viidásut logai son ahte Deanučázádagas leamaš 2010-2022 áigo