Juoiganjietna jaskkodii: M
Mattis S. Haetta guoktá Sverre Kjeldsberg Melodi Grand Prix šuokŋa «Sámiid Aednan» lea ain nu dovddus ahte eatnasat máhttet dan. Máhtte lea leamaš ofelaš go čalmmustahtii árbevirolaš luođi oarjemáilbmái, lohká Juoigiid searvvi jođiheaddji Karen Anna Buljo. Simmona Máhtte/mattis Simonsen Boine ja lasiha:
Haetta jámii mannan gaskavahku, – Vuoiŋŋat ráfis, dajan ovtta skábmamánu 9. beaivvi 2022:s, min sáŋgárii, ja válddán oasi mor63-jahkásažžan. Son riegádii rašis, cealkkán su lagamuččaide. 15.03.1959:s ja bajásšattai Mázes.
Son šattai dovddusin Norggas ja
Eurohpás go vuos vuittiiga Sverre
Kjeldsbergain Norgga Melodi
Grand Prix lávlungilvvu lávunluđiin «Sámiid Aednan» ja dasto ovddasteigga Norgga seamma lávlunluđiin Eurovision Song Contest -gilvvus Haag gávpogis 1980:s gos olaheigga 16. saji.
Jálos sámi sáŋgár
Sámi beakkálmas, Mari Boine, muitala ahte Simmona Máhtte gullá sámi sáŋgáriid searvái. Boine muitala ahte sáhttá roahkka lohkat soai Sverre Kjeldsbergain movttiidahtiiga su čálligoahtit teavsttaid. Su mielas gulai Simmona Máhtte sámiid jálumusaid searvái go lei mielde čalmmustahttimin luođi ja juoigama Norggas ja riikkaidgaskasaččat ovttas Sverre Kjeldsbergain.
– Simmona Máhtte lei dehálaš buohkaide go duostilit manai luđiin Melodi Grand Prixii Sverre Kjeldsbergain. 1980-logus mun maid čuojahin olu sudno Kjeldsberga skearru ovdalgo go ieš dien áiggi čálligohten. Juo, Máhtte lei dehálaš, lohká Mari
Bovttii olbmuid beroštumi
Nrk-journalista Per Sundnes álggii Eurovision Song Contest -kommentáhtorin 2007:s.
– Simmona Máhtte lea mearkkašan olu Melodi Grand Prix:i, dan dihte go su ovdal bekkii dušše Mátta-norga. “Sámiid Aednan” -šuoŋain sirdašuvai fáhkka beroštupmi nuppe beallai Norgga, sámiide, mii lea stuorra oassi Norgga identitehtas. Simmona Máhte dáistalii Álttá-guovdageainnu áššis. Lea čalbmáičuohcci man láhkai sáhttá sirdit fuomášumi smávva musihkkagilvvus stuorát áššái, lohká Per Sundnes.
«Sámiid Aednan» šattai nu dovddusin ahte buohkat juoigagohte dan, erenoamážit go ledje oaivvis dahje jus oidne muhtun gávttehasa. Sundnes jáhkká diet heajos oassi dál lea jávkamin go luohti lea bajiduvvon alit dássái. Son jáhkká maid ahte Simmona Máhtte lea rahpan sámi artisttaide uvssaid riikkaidgaskasaččat.
Per Sundnes muitala son lei nuppelotjahkásaš go oinnii Simmona Máhte ja Sverre Kjeldsberg
Oslos ja Haag gávpogis.
– Máhtte lei duođai erenoamáš lávddis, juoga ođas, eksohtalaš ja politihkalaš. Son ii lean ovttageardán, go son ovddastii sihke sámevuođa, luođi ja politihka. Midjiide Bådådjos lei hirbmat somá go Davvi-norga vuittii, joatká Per Sundnes.
Son lohká «Sámiid Aednan» duođašta ahte politihkka eai lea dušše duššiságat. Lohká son jáhkká Simmona Máhtte hirpmástuhtii NRK lávlaga sisdoaluin. Vaikko teaksta ii mearkkašan olu, muhto go olbmot čohkkájedje lávus olggobeale Stuorradikki ja vuostálaste Álttá-guovdageainnu elfápmobuođu huksema, de mearkkašii liikká olu.
Liekkus muittut báhcán Máhtes
Karen Anna Buljo lea Juoigiid searvvi jođiheaddji. Son muitala Simmona Máhtte lei su vilbealli ja soai leaba guktot bajásšaddan Mázes. Son muitala Simmona Máhte leamaš Juoigiid Searvvi jođiheaddji ovtta gaskka.
– Simmona Máhtte lea leamaš ofelaš go čalmmustahtii árbevirolaš luođi oarjemáilbmái. Lei juste dien áiggi go Álttá-guovdageainnu ášši lei alimusas. Son lei mázelaš, dovddai ášši ja áŋgirit dáistalii dan vuostá, ja doppe son deaivvai ge Sverre Kjeldsberg-rohkki. Ovttas musihkkáriiguin loktiiga luođi alimus dássái, lohká Karen Anna Buljo. – Mun ledjen nuorra nieiddaš, riegádan 1964:s. Orron Mázes dalle 1980:s ja ledjen nu gába go mu vilbealli, gili olmmoš, iđii TV:I. Orui hui ártet go Máhtte lei nu oahpis, go bođii ruoktot maŋŋá go lei vuoitán Melodi Grand Prix. Ruovttubáikkis beasai oadjebasat váccášit ja finai min viesus nu mo álo dagai ja muitalii daid fearaniid birra, geaid lea deaivan. Lei máilmmi somá. Muhto son ii čevllohallan ii goassege dainna. Mun šállošan hirbmadit go Máhtte vádjolii dan mađe nuorran. Orru nu váivi, lohká Karen Anna Buljo.
Rivgut biško čuđiid mielde
Karen Anna Buljo muitala son váccii nuoraidskuvllas 1980:s ja go su skuvlaluohkká finai Tromssas, de lei Máhtte bovden skuvlaluohká fitnat su galledeamen hoteallas.
– Lei ártet man beakkán ja bivnnut Máhtte lei. Máhtte lei lohkan mii oažžut boahtit su hotellii. Eat mii heađis ge gal beassan sisa. Doppe ledje fávttat ja rivgut biško čuđiid mielde. Son lei ihána násti ja čáppat han lei, lohká Karen Anna Buljo.
Son muitala mo Simmona Máhtte fertii čiehkádit ránu vuollai go sii vulge biillain Áltái.
– Olbmot seahkánedje go son bođii. Diet pop-beakkálmasvuohta ii lean goit leaika, huike su maŋis čuđiid mielde. Ii olmmoš dieđe maid galgá dahkat, son han lei áibbas nuorra bárdni, muitala Karen Anna Buljo.
Astrid Helander astrid.helander@avvir.no