– Suohkanstivramearr Ádus lea láhkarihkkun
Guovdageainnu suohkanstivra ii čuvvon lágaid go mearridii oastit 500 000 ruvnno ovddas bálvalusaid iežaset berošteaddji veahkkeorganisašuvnnas KS:S guorahallat suohkandirektevrra dieđihanášši. Dan lohká Marianne Dragsten, gii lea ekspearta dán suorggis ja gii čohkká almmolašháhkamiid váiddalávdegottis (KOFA).
– Go áigu háhkat dahje oastit juoidá 500 000 ruvnnu ovddas, de ferte čađahuvvot gilvu. Galgá viežžat fálaldaga máŋgga sajis. Go dan ii daga de rihkku lágaid, lohká Vaar advokáhtta Marianne H.
Dragsten gii lea Norgga ovddimus áššečeahppi almmolaš bargguid háhkamis.
– Rihkui lágaid
Dragsten lea okta dain geain lea eanemus gelbbolašvuohta dán suorggis. Son čohkká maid almmolašháhkamiid váiddalávdegottis (KOFA) ja bearráigeahččá almmolaš ásahusaid ruhtageavaheami. Son lea maid čállán máŋga girjji fáttá birra.
Dragsten imaštallá go Guovdageainnu suohkanstivra mearridii oastit guorahallanbálvalusaid 500 000 ruvnno ovddas suohkana berošteaddji veahkkeorganisašuvdnii KS:S guorahallat suohkandirektevrra dieđihanášši.
– Guovdageainnu suohkanstivra rihkui lágaid dáinna mearrádusain, lohká Dragsten.
Mannan mánu loahpas dat
mearridii Guovdageainnu suohkanstivra dohkkehit dárkkistanlávdegotti árvalusa váidit vejolaš vearrivuođaid politiijaide, čađahit dárkilis guorahallama dieđihanáššis, ásahit njuolggadusaid sihke movt dakkár áššiid galgá boahtteáiggis meannudit ja movt politihkkárat galget láhttet. Suohkanstivrra eanetlohku dattege ii dáhtton addit dárkkistanlávdegoddái 500 000 ruvnno guorahallanbargui. Dan ruđa dáhtto baicce sáddet njuolgga suohkana iežas berošteaddji veahkkeorganisašuvdnii KS:I.
– KS lea eará orgána go suohkan ja jus galgá oastit stuorát bálvalusaid dain, de ferte čuovvut lágaid. Jus suohkan lei galgat njuolgga KS:S oastit ná divrras bálvalusa, de suohkanis fertešii rámmašiehtadus justa dákkár bálvalusaid ektui ja nu go mun ipmirdan, de dákkár ii leat, lohká Dragsten.
Ii loga KS buoremus dutki dás
Dragsten ii oainne dán áidna boastuvuohtan áššis. Son maiddái gažada bealálašvuođa KS:S ja man vuogas lea ahte KS dat galgá dán guorahallat, go juo Guovdageainnu suohkandirektevra Kent Valio dieđihanášši dokumeanttas juo vároha sin bealálažžan dieđihanáššis.
Valio duođašta Ávvirii ahte KS lea viggan su sihtat heaittihit olles dieđihanášši:
– KS lea munnje čilgen ahte sin rolla dákkár áššiin lea váldit suohkana politihkalaš njunnošiid beali. Muđui lea KS mu rávven geassit ášši ja hálddahusa dieđihanjoavkku ges rávven loahpahit ášši, lohká Valio.
– Leago KS bealálaš hálddašanlága mielde, dan han sáhttá gažadit. Habilitehtamearrádusaid prinsihpaid mielde galggašii leat áibbas neutrála
guorahallan. Jus leat leamaš oaivilat áššis juo, de han ii leat neutrála. Mun jurddašan, maŋŋel go lean geahččan dán ášši, de lea unohas jus KS galgá čađahit guorahallama. Sáhttá maid nu šaddat ahte maŋit áiggis sáhttá gažadit ieš dan guorahallama, lohká Dragsten.
– Vejolaš njulget boasttuvuođa
Guovdageainnu suohkanis duođaštit ahte ii leat vel dahkkon guorahallanšiehtadus Ks:in. Dragsten lohká dalle lea ain vejolaš njulget dán mearrádusa.
– Go juo ii leat čállon makkárge šiehtadus Ks:in, de opposišuvnnas lea ollislaš vejolašvuohta gáibidit ođđa mearrádusa. Dás galggašii suohkan gilvvu lágidit ja viežžat fálaldaga aktevrrain geain ii leat leamaš makkárge rolla dán áššis, vai áibbas ođđa čalmmiiguin sáhttá geahččagoahtit ášši. In oainná
še ahte KS:S vieččaše fálaldaga, go dákkár áššiin han láve, vaikko dál lea politihkkáriid, iige bargiid birra sáhka, KS dat gii ovddasta suohkana dieđihanáššiin. Orru imaš jus dál galget ieža guorahallat, lohká Dragsten.
– Dan sáhttá čoavdit jus lea lobihis mearrádus
Lei Dáloniid Listtu Isak Mathis O. Haetta gii suohkanstivrras árvalii sihkastit dárkkistanlávdegotti árvalusa juolludit dárkkistanlávdegoddái 500 000 ruvnnu . Dárkkistanlávdegoddi lea suohkana organisašuvnnas ja nu livččii lágalaččat vejolaš juolludit dáidda.
– Soaitá leat nu ahte ferte viežžat fálaldaga earáin. Lea hui ártet go suohkandirektevra ii čilge dan midjiide ahte dát lea lobiheapme, go eat mii dábálaš suohkanstivraáirasat dieđe dieid njuolggadusaid, lohká Haetta Ávvirii.
– Don han ieš cuiggodat suohkana ja oaivvildat suohkana lobiheamet geavahit ruđaid go eai viečča doarvái fálaldagaid. Dasto don han orut diehtime lágaid?
– Na veahá gal dovddan, muhto sirddašit han daid hadderájiid oppa áigge. Galggat ovdamearkka dihte viežžat fálaldaga go gávppašat badjel 100 000 ruvnnu, ja de lea 500-600 000 eará rádji ja de vel 1,3 miljovnna, čilge son.
Jus mearrádus lea lobiheapme, de lohká Haetta ahte ovdagoddi sáhttá hoahppoparagráfa geavahit čoavdit ášši.
– Ovdagoddi ferte geahččat čovdosa. Ovdagoddi sáhttá hoahppoparagráfa geavahit čoavdit ášši, lohká son. anneberit@avvir.no