Rahčan 14 jagi guolásteddjiid sihkarvuođa ovddas Dál lea gielda dohkk Ehan ođđa hápmana
Deanu gielde lea dohkkehan ásahit Juovlavutnii smávvafanashápmana. Dat illudahttá Einar Johansena go dat mearkkaša Juovlavuona guolásteaddjit ožžot álkit ja oadjebasat dili.
Deanu gielddastivrras mearridii golggotmánu 27. beaivve dohkkehit ja sáddet smávvafanashápmana Juovlavuonas gulaskuddamii. Einar Johansen lea máŋga jagi leamaš jođiheaddji hápmanlávdegottis ja dál son buozalmasvuođa geažil lea šaddan guođđit ámmáha. Son lea 2010 rájes bargan dan ovdii ahte ásahit smávvafanashápmaniid Deanu gildii ja son dovdá bures makkár
hástalusat leat jus ii leat káija gosa sáhttá darvvihit fatnasa, go son lea ieš leamaš guolásteaddji. Dál son lea ilus go gielda lea dohkkehan plánaregulerema Juovlavuona smávvafanashápmanii.
– Mis leat dál káijat Šuoššjogas ja Gohpis, ja máŋga jagi áigi mearriduvvui maiddái Juovlavutnii. Dás lea sihkarvuođas sáhka sidjiide geat leat guolásteaddjit ja leat meara alde masá juohke beaivvi. Dat lea dehálaš ahte olbmos lea sihkkaris báiki gosa sáhttá bidjat iežat fatnasa, dál lea hui soaittáhagas go dál leat fatnasat vaikke gosa darvvihuvvon Juovlavuona hámmanáldásis. Dat lea dehálaš ahte ráhkaduvvo geaidnu gitta mearragáddái gosa olbmot sáhttet geasehit ávdnasiid ja das boahtá leat stuorra mearkkašupmi, lohká Johansen.
Addá stuorra mearkkašumi
Maŋŋel go Einar ja hápmanlávdegoddi álggii bargat láhčit buoret dili guolásteddjiide Deanus, de lea guolásteaddjelohku lassánan sákka. Einar lea dan ovdii bargan badjelaš logi jagi, ja go álggahii dán barggu de ledje máŋga guolásteaddji jurddašallamin lea go šat ávki joatkit doaimmahit guolásteami Deanus, go eai gávdnon albma káijat fatnasiidda mat gáibidit el-rávnnji.
– Mii álggaheimmet dán barggu 14 jagi áigi ja dál leat mearkkašahtti oallugat geat guolástit, lohku lea duppalaston ja fatnasat leat šaddan viehka stuorát go ovdal ledje. Álgoálggus ledje beare smávva guolástanfatnasat, muhto dál leat ođđaáigasaš guolástanfatnasat, ja mat leat gaskal 30-35 juolggi. Guokte jagi áigi mis ledje masá seamma olu guolásteaddjit ja guolástanfatnasat go Várggáin. Das lea mearkkašupmi ealáhussii ja
maiddái sihkarvuhtii go ásahit smávvafanashápmaniid, go gearggat mearas ja manat gáddái de dieđát ahte du fanas lea sihkkaris sajis, lohká son.
Nubbi lávki álggahit huksema
Gieldda áigumuš lea ásahit smávvafanashápmana Juovlavutnii Čámmájoga johkanjálbmái ja sátnejođiheaddji Helga Pedersen lea ilus go plánaid besset ollašuhttit ođđa hápmaniin Juovlavuonas.
– Dál leat viimmat dohkkehan regulerenplána ja álggus min áigodagas de šattai čielggas ahte mis ferte leat sierra regulerenplána dan guvlui jus áigut hukset smávvafanashápmana. Dat leat leamaš máŋga báru mearas ja dán barggus leat ferten čielggadit olu beliid. Sámediggi lea addán cealkámuša ahte leat sámi kulturmuittut guovllus ja dat leat leamaš olu bealit mat leat čuožžilan dán plánaproseassas maid gielda lea šaddan vuhtii váldit. Dál leat viimmat beassan dohkkehit regulerenplána ja dat lea dego loahppa plánabarggus. Dál sáhttá dušše álggahit huksenbarggu go buot formálalaččat lea dál sajis, lohká Deanu sátnejođiheaddji Helga Pedersen.
Stuorra dáhttu
Oarjjabealde vuona leat gieldda hápmanat ja govdokáijat Gohpis
ja Deanodagas, dasalassin leat priváhta fanassajit Ráttovuonas.
– Juovlavuonas ii gávdno oktage smávvafanashápman ja dat lea leamaš stuorra dáhttu báikki olbmuin oažžut dan sadjái astoáigedoibmii. Dat lea maiddái leamaš sáhka ahte galget leat sajit guolásteddjiide, dál dušše gávdnojit kái
jasajit guolásteaddjiide oarjjabealde vuona. Dát lea okta dehálaš doaibmá Juovlavuona gilážii ja dat lea
maiddái hui aktiivvalaš giláš gos geavvá olu. Gos maiddái Elkem lea ja mii lea dehálaš bargosadji gildii ja dat lea dehálaš ahte olbmot orrot ja loktet bures Juovlavuonas. Danne lei ge hui dehálaš gielddastivrii dohkkehit dán regulerenplána, dadjá sátnejođiheaddji Pedersen.
Silje Malene Varsi silje@avvir.no