Mary Mikalsen Trollvik lea eretvádjolan
– Son lei min stuorra ovdagovva. Son čájehii ahte lei vejolaš bargat sámepolitihkain ja son lei midjiide resursaolmmoš duojis, málesteamis ja árbevirolaš máhtus, lohká olmmáivággilaš ja NSR áirras Sámedikkis Henrik Olsen.
Sámedikki vuosttaš várrepresideanta, olmmáivággilaš, Mary Konstanse Mikalsen Trollvik, eretvádjolii juovlamánu 22. beaivvi 2022:s 87-jahkásažžan. Son lei riegádan guovvamánu 2. beaivvi 1935. Son hávdáduvvo Olmmáivákki čoakkalmasviesus ođđajagemánu 6. beaivvi Gáivuona suohkanis.
Mary Konstanse Mikalsen Trollvik ovddastii Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) Sámedikkis sihke vuosttaš áigodagas 1989– 1993 ja nuppi áigodagas 1993– 1997 go Ole Henrik Magga lei Sámedikki presideanta. Ovdal go Mary Mikalsen Trollvik searvvai sámepolitihkkii, de ovddastii Guovddášbellodaga (Gb) gielddapolitihkas ja lei gielddastivraáirras 1972–1979, 1984–1987 ja 1992 rájes ja lei maid fylkkadiggeáirras Gb ovddas Romssa fylkkagielddas 1980–1983.
Sámi beroštumiid áimmahušai miellahttun Norgga kulturráđi sámi kulturossodagas áigodagas 1977–1983 ja 1980–1989 lei son miellahttu Norgga Sámiráđis. Son lei maid mielde ásaheamen Olmmáivákki duodjesearvvi ja jođihii dan 13 jagi. Dasa lassin lei son stivralahttu Sámi Duojis 1976– 1982. Gáldu: wikipedia.org.
– Son lei min ovdagovva
Mary Mikalsen Trollvik ovddastii NSR politihkalaččat go válljejuvvui sámediggeáirrasin 54-jahkásažžan.
– Son ovddasduvdi Olmmáivákki sámesearvvi. Vaikko ii lean mielde ásaheamen Riddu Riđđu -festivála 1991:s, de doarjjui son Gáivuona Sámenuoraid. Midjiide lei son resursaolmmoš duojis, málesteamis ja árbevirolaš máhtus. Sámepolitihkas lei son árrat oaidnil, earret eará go oaččui Gáivuona suohkana mielde sámi hálddašanguvlui, lohká su báikkiolmmoš Henrik Olsen ja dálá Nsr-áirras Sámedikkis ja ovddeš sámediggeráđđelahttu.
Olsen muitala Mary Mikalsen Trollvik bargagođii politihkalaččat 1960–1970-logus go son lei njunnošis ásaheamen Olmmáivákki duodjesearvvi, lokten dihtii Olmmáivákki ulloránuid árvvu ja nissonolbmuid dujiid.
– Son barggai stuorra barggu dies. Son lei midjiide stuorra ovdagovvan ja čájehii ahte lei vejolaš bargat sámepolitihkain ja vejolaš beassat guhkás. Maŋimuš jagiid, ovdalgo buohccái, de lei son miellahtu báikkálaš sámesearvvi válgalávdegottis ja čuovui jahkečoahkkimiin, muitala Henrik Olsen.
– Dovden su sámi servodaga huksejeaddjin
Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR) lohká son váldá oasi Mary Mikalsen Trollvik oapmahaččaid morrašis. Son muitala son lea Mary guhká dovdan ja deaivan su politihkalaš oktavuođain.
– Vuosttažettiin mannet mu jurdagat su lagamuččaide go sis lea dál morašdilli. Mun dovddan sámi servodaga bealis stuorra giitevašvuođa. Son lea mearrasámi huksejeaddji, beroštii álo mearrasámiáššiin ja áŋgirušai duoji ovddidit ja nu čalmmustahtii sámi máŋggabealatvuođa, lohká Silje Muotka.
Muotka muitala nu mo son muitá Mary, de lei sus álo buorre áššediehtu ja ovdanbuvttii vuohkkasit su váibmoáššiid.
– Su politihkalaš vuohki lei ahte háliidii ovttasbargat earáiguin. Mun dovddan giitevašvuođa ja dan háliidan dadjat almmolašvuođas ahte mii leat hui giitevaččat, lohká Muotka ja muitala muhtin sis ovddasta Sámedikki go Mary Mikalsen Trollvik hávdáduvvo.
Sámegiella dehálaš
Egil Olli lei Bargiidbellodaga (Bb) sámediggeáirras Sámedikki vuosttaš guhtta áigodagas ja son lei sámediggepresideanta áigodagas 2007–2013.
– Mary lei hui fiinna olmmoš ja lei álki suinna háleštit. Sámedikkis lei hui buorre bargodilli go mii háliideimmet hukset Sámedikki bajás. Mis lei buohkain dat jurdda. Mary háliidii ahte mii fárrolagaid dan dahkat. Suinna lei hui álki ovttasbargat ja barggai hui buori barggu, lohká Egil Olli gii lea bajásšaddan mearrasámibáikkis Porsáŋggu gielddas.
Son muitá ahte soai leaigga hui ovttaoaivilis áššiin mat guske mearrasámiide. Lohká lei várra danin nu álki Maryin ovttasbargat go guktot bođiiga mearrasámi guovlluin.
– Muittán sámegiela hálddašanguovllut-ášši lei okta dain áššiin mat ledje hui dehálaččat. Ledje vihtta gieldda mat serve 1992:s sámegiela hálddašanguvlui: Gáivuotna, Porsáŋgu, Kárášjohka, Guovdageaidnu ja Deatnu, lohká Egil Olli.