Hárvenaš hybriida áššeprosas ja čáppagirjjálaš govvideamis
Gráfalaš romána «Da vi var samer» lea miellagiddevaš, oavánis ja gáibideaddji lohkamuš.
«Da vi var samer»
Čálli ja tevdnejeaddji: Mats Jonsson
Jorgalan dárogillii: Rune R. Moen
Gyldendal Forlag Guhkkodat: 350 siiddu
Dán sáhttá roahkka atnit ruoŧelaš govvaráidočálli Mats Jonssona magnum eposin. Olu dan 350 siiddus leat devdojuvvon teavsttain ja hupmanbulljarasaiguin. Eará sániiguin: dát sáhttá šaddat veaháš beare olu dábálaš lohkkái, olles girjji lohkat. Muhto ale fuola: dat áŋgiruššá, lea bures ráhkaduvvon ja oahpaha olu. Olmmoš oahppá oba olu Ruoŧa beale sápmelaččaid lossa historjjá birra go dán lohká. Loahppasánis čállá girječálli ahte «Da vi var samer» lea hárvenaš hybriida áššeprosas ja čáppagirjjálaš govvideamis ja de vel čilge movt son lea bargan: son lea ieš govahallan movt su máttuid eallin soittii leat 1500-logus, muhto eallima birra 1700-logu rájes gal leat mihá eanet gáldut olámuttus.
Sámi ruohttasiid ohcan
Mats Jonsson (r. 1973) lea bajásšaddan Kramforsas Ruoŧas ja lea muitalan ahte sus lea mihttun govvidit olles su eallima gráfalaš románahámis. Son lea ovdalaččas juo almmuhan guhtta rámiduvvon gráfalaš romána mat maiddái leat dáinna lágiin ráhkaduvvon. «Da vi var samer» lea guhkkin eret su oaváneamos ja deháleamos bargu. Lihkus lea dat juhkkojuvvon máŋgga oassái, ja nu šaddá ge veaháš álkit lohkat dan. Vuosttaš oasis «Del 1: Ingenting vet jeg» (sámegillii: In dieđe maidege) vázzá mun-persovdna Stockholmmas párkkas ja jurddaša iežas 46-jagi guhkes eallima birra. Son gávnnaha ahte ferte čállit iežas sámi sohkahistorjjá birra, ja dutkagoahtá girjjiid ja museaid dárkilit.
Vuovdesámiid historjá
Dás leat máŋga ruovttoluottageahčastaga mun-persovnna bajásšaddamii su bearrašiin Árjjátluovis 1980-logus, ja maiddái su sámi sogalaččaide moaddečuođi jagi áigi. Mun-persovdna ii leat nu beare vuovdnái dainna go gávnnaha su sogalaččat ledjet vuovdesámit, son lei sávvan ahte sii gulle eksohtalaš duottarsámiide. Son geahččala gávnnahit maid dat mearkkaša leat vuovdesápmi, ja mii beassat oaidnit movt eallin lei Árvvesjávrris Sámis, 1720:s, gos «Rike Maja» (sámegillii: Rikkis Maja) lei fámolaš figuvra. Lea váivi lohkat dan birra go Ruoŧa stáhta sáddii lullisápmelaččaid eret ja geahččalii jávkadit sin kultuvrra. Muhtun dain suohtas fearániin lea Stina birra, guhte lei 2,20 mehtera guhkki ja mátkkoštii Eurohpá miehtá 1800-logus, gos son čájehuvvui riggáide ja gonagaslaččaide, earret eará Dronnet Victoriai. Stina sáhttá duođai lohkat jierbmás gávpenissonin gii beasai vásihit máilmmi dakkár vugiin go maid eai beare oallugat beassan dien áigge.
Ruovttudahkkon stiila
Historjjás leat vissa unnimusat 2000–3000 govvaráidogova, ja olu govain leat hirbmat olu dieđut. Muhtumiidda gal šaddá measta beare olu lohkamuš ovtta beaivái. Muitalusas leat máŋgalogi olbmo ja muhtomin lea váttis earuhit daid nubbi nuppis.
Mats Jonssonis lea veaháš ruovttudahkkon, amatevralágan tevdnenstiila mas leat muhtomin hui olu detáljat duogážis. Stiila lea sierralágan mas lea šárbma, ja heive bures daid lossa osiide historjjás. Muhto muhtomin sávašin ahte lei sáhttit ivdnet osiid muitalusas, sihke čalmmustahttin dihte erohusaid ja čájehan dihte eará jahkečuđiid ivdnás biktasiid, sihke sámi ja eará. Dat livččii čielgasit lokten dan, muhto livččii maid leamašan sakka stuora bargu. Dát lea goitge hui hirpmáhuhtti gráfalaš romána mii lea almmuhuvvon albma goargohámis, garra pearpmaiguin ja assás báhpiriin. Dan mađe gal ánssáša ge dát dagus.