Dáiddafágalaš ovttasbargu hábmejuvvo
Dáiddadálus ja Sámi allaskuvllas lea guhkit áiggi leamaš áigumuš nannet ovttasbarggu sámi dáidaga ja dáiddaakademiija ovdánahttimis. Dál ollašuvvá nieh-
Dáiddárat Rawdna Carita Eira, Máret Ánne Sara, Joar Nango, ovttas duojáriiguin Inga Elisa Påve Idivuomain, Sara Inga Utsi Bongoin ja Berit Kristine Guvsamiin, bohtet muitalit makkár fáttát, bargovuogit ja ávdnasat váikkuhit sin bargguid ja makkár fáttát leat áigeguovdilat sin dáidagii ja duodjái juste dál. Seminára lea rabas buot berošteddjiide ja lágiduvvo Sámi allaskuvlla ja Dáiddadálu bealis lonohallan dihte vásáhusaid, diehtoja máhttovuođu sámi dáidda- ja akademalaš birrasiid gaskkas.
Sámáidahttet dáiddafágalaš vuogádagaid
– Mun lean nu ilus go mii dál váldit dán lávkki, go dainna mii ovdánahttit iežamet ja obbalaččat sámi dáiddafágasuorggi. Alddán lea stuora beroštupmi dasa movt amas struktuvrrat, jurddašanvuogit ja gáibádusat váikkuhit midjiide olmmošlaš, praktihkalaš ja prinsihpalaš dásiin vaikko árgabeaivvis eat soaitte ge dan birra dihtomielalaččat jurddašallat, dadjá Dáiddadálu vuođđudeaddji ja dáiddafágalaš jođiheaddji Máret Ánne Sara.
Son lohká hirbmat gelddolažžan, dehálažžan ja stuora bargun hutkat ođđa strategiijaid ja bargovugiid, sámi geahččansajis.
– Lea sáhka dekolonialiseremis, mii soaitá rievttimielde mearkkašit njeaidit sajáiduvvan, amas jurdagiid, ja hukset iežamet bargovugiid mat doibmet min servodaga ja iežamet jierpmálašvuođa ja etihka ektui. Dieinna lea ge Sámi allaskuvla čehpet bargan máŋggaid fágasurggiin. Seammás ii leat sámi dáiddafágalaš suorgi dien dáfus báljo duohtaduvvon, dadjá Sara.
Árvvus adnon ovttasbargu
Maiddái duodjeprofessor oaidná stuora árvvu ovttasbarggus.
– Mii illudit váldit vuostá ja ovttasbargat Dáiddadáluin, mii lea dakkár ealli sámi dáiddafierpmádat geat leat čájehan ahte lea vejolaš olahit viidát máilbmái. Sámi allaskuvla ja duodjefága leat maid jahkeviissaid bargan háhkan dihte saji ja dássálasvuođa duoji ja duojáriid dáiddalaš ovdanbuktimiidda dáiddasuorggis. Mii jáhkkit ahte ovttasbargu Dáiddadáluin sáhttá ovdánahttit ja hástit ságastallamiid ja ovttasbargguid, dadja Sámi allaskuvlla duodjeprofessor, Gunvor Guttorm.
Dáiddadálu almmolaš rahpan
Dáiddadállu lea rahčan maŋemus jagiid sihke covid-19 pandemiijain, mii bissehii ollu doaimmaid, ja váilevaš dálu dihte. Beassážiid viimmat fas rahppo Dáiddadállu ođđa visttis, guovdu Guovdageainnu márkana. Dat ávvuduvvo sihke dáiddalávgumiin Sámi allaskuvllas ja dáiddačájáhusain Dáiddadálus. Doppe fállat sihke erenoamáš beassáščájáhusa Dáiddadálu dáiddáriid áibbas ođđa dáidagiiguin ja olgočájáhusa «DDDDD - Duot Dát DD Dáidda», mii lea johtán dán jagáš Finnmarksløpet siidda fárus.
– Čájáhusa beasat oaidnit beassášvahkku mánnodagas lávvordahkii gaskal dii.12-18. Fina guossis sihke vásiheame ja gávppašeame min čeahpes dáiddáriid dáidagiid, čállá Dáiddadállu preassadieđáhusas.