Masá goalmmádasoassi ROBEK-S Uohkaniin leat sámi suohkanat
Norggas leat 16 suohkana Robek-listtus. Daid searvvis leat logi DavviNorgga suohkana ja bealli dain gullet sámegielaid hálddašanguvlui. Statistihkka čájeha ahte masá buot sámi suohkanat leamaš Robek-listtus maŋimuš 20 jagis.
Sámegielaid hálddašanguovllus leat 13 suohkana, ja daid searvvis leat Porsáŋggu gielda, Gáivuona suohkan, Loabága suohkan, Dielddanuori suohkan ja Hábmera suohkan Robek-registaris.
Robek-registaris leat suohkanat ja fylkkasuohkanat main ii leat ekonomalaš balánsa dahje buorrindohkkehuvvon ekonomiijaplána, jahkebušeahtta dahje jahkerehketdoallu.
– Porsáŋggu gielda beassá Robek-listtus suoidnemánus dahje borgemánus boahtte jagi. 2022 rehketdoallu čájeha 12,9 miljovnna ruvnnu badjebáhcaga ja dat mearkkaša ahte mis báhcá vel golbma miljovnna mávssekeahttá. Mii leat seastán 15,9 miljovnna ruvnnu el-rávdnjehálddašeamis, muhto dat registrerejuvvo easka dán jagi rehketdollui, ja danin bissut
formálalaččat Robek-gieldan boahtte jahkái, čilge Porsáŋggu sátnejođiheaddji Aina Borch.
Guhkimus Robekregistaris
Robek-registtar ásahuvvui ođđajagemánu 1. beaivvi 2001:s. Porsáŋggu gielda gárttai registarii dalle jo ja leamaš Robek-listtus njelljii.
Dássážii leamaš Porsáŋggu gielda Robek-listtus birrasii 15 jagi. Ii okta ge eará sámi suohkan leamaš nu guhká Robek-listtus. Davvi-norggas ledje 2022 rádjái golbma eará suohkana leamaš guhkit Robek-listtus go Porsáŋgu. Sátnejođiheaddji dadjá ahte olu lea váikkuhan gieldda heajos ekonomiijai.
– Porsáŋggus hedjonii ekonomiija go Suodjalus unnidišgođii doaimmaid dáppe 20 jagi áigi. Mii massiimet 200 almmolaš bargosaji ja oallugat leat fárren dan rájes, lohká sátnejođiheaddji Aina Borch, ja muitala ahte lea divrras jođihit gieldda gos stuora oassi olbmuin orrot gilážiin olggobealde márkanguovddáža.
– Porsáŋgu lea viiddis. Jus olbmot ovdamearkka dihte dárbbašit ruovttubálvalusa sihke Smiervuonas, Skuvvanváris ja Dážagiettis, de gártet ruovttudivššárat mátkkoštit 22 miilla. Dalle ii ábut duš
še ovtta dahje guokte olbmo bidjat bargui, dat mearkkaša ahte fertet nannet bargoveaga dearvvašvuođasuorggis.
Oahpposuorgi
Go Bargiidbellodaga Aina Borch jođihišgođii Porsáŋggu gieldda 2015:s, de lei sutnje dehálaš fas rahpat Bissojoga oahpahusguovddáža ja máhcahit nuoraidskuvlafálaldaga Billávutnii.
– Mis boatkanii ovttasbargu Tverrpolitisk listtuin ja sihke Olgešbellodat ja Ovddádusbellodat dorjo sin bušeahttaevttohusa 2018 ovddas. Dat dagahii ahte Bissojoga skuvladoaibma šattai sakka divraset go álggos leimmet navdán. Dat dagahii ahte fas gárttaimet Robek-listui 2020:s, lohká Borch.
Son čilge viidáset ahte lea váttis seastit oahpahussuorggis vaikke mánáidlohku ja ohppiidlohku njiedjá.
– Livččii álki čuohppat virggiid jus olles skuvlaluohkát heaittáše,
muhto go oahppit heitet iešguđetge skuvlaluohkáin, de dat mearkkaša ahte fertet doalahit oahpaheddjiid. Mis lea maid dáhttu doalahit buriid mánáidgárdeja skuvlafálaldagaid, mii lea dárbbašlaš jus háliidit ahte ođđa olbmot galget deike fárret.
Áiggui diŋgot stuorámus gáhku
Seamma áigodagas go Porsáŋggu gielddas leamaš heajos ruhtadilli, de lea olmmošlohku njiedjan jagis jahkái. Gielddas eai leamaš badjel 4000 ássi 2009 rájes.
– Gielddastivrii, man mun jođihan, leamaš dehálaš bissehit eretfárrema ja danin leamaš servodatnuppástuhttin eanet fokusis go gielddadoaibma. Porsáŋggus leat lassánan bargosajit ja Suodjalus álggahii fas dáppe doaimmaid 2019:s. Mun ledjen vuordán ahte oaidnit bohtosiid go 2020 rahpasii ja ledjen plánen diŋgot stuorámus gáhku man Leavnnja báhkár lea goassege gáhkken,
muhto olmmošlohku lei njiedjan 150 olbmuin. Eat mii olahan 4000 ássi nu go ledjen doivon, dadjá son ja joatká:
– Porsáŋggus jápmet olu olbmot ja deike riegádit unnán mánát. Jorttamovra, gii lea bargan dáppe 1990-logu gaskamutto rájes, muitala ahte dalle riegádedje birrasii 50 máná juohke jagi. Diibmá šadde 26 máná ja jáhkkimis riegádit dušše 20 máná dán jagi. Dat lea mu mielas hui váivi, ja dat ii leat buorre ođas nuoraide geaid háliidit doalahit dáppe ja máhcahit deike.
Vuorjašuhtti
Vaikke Porsáŋgu beassá Robek-listtus boahtte jagi, de dadjá sátnejođiheaddji ahte gielddas šaddá čavga ekonomiija boahtteáiggis.
– Mun heaittán sátnejođiheaddjin golggotmánu 19. beaivvi, muhto mun sávan ahte ođđa gielddastivra dahká jierpmálaš mearrádusaid ja hálddaša ekonomiija
riekta. Vaikke mii leat dahkan rievttes investeremiid, háhkan eanet bargosajiid ja ásahan ovttasbargguid eará gielddaiguin, de šaddá gielddas čavga ekonomiija ovddasguvlui. Dat dattege ii mearkkaš ahte eat galgga ruđaid geavahit, muhto mii fertet vuđolaččat jurddašit maid vuoruhit. Robek-gieldan lea mis unnán loatna, muhto dat lea dagahan ahte eat leat beassan ovdánit seamma jođánit go eará gielddat ja mii leat šaddat maŋidit prošeavttaid.
Maŋimuš guoktelot jagi leamaš masá buot sámi gielddat Robek-listtus, ja dat lea Porsáŋggu sátnejođiheaddji mielas vuorjašuhtti.
– Dat vuorjašuhttá mu. Gielddat galget fállat buriid bálvalusaid buot ássiide beroškeahttá etnisitehtas. Sámi gielddain leat lassigolut, ja min gielddas leat maid kvenat. In oainne dan hástalussan dál, muhto jus heajos ruhtadilli bistá, de soaitá dárbu geahčadit makkár bálvalusaid mis lea ráđđi fállat dan ruđa ektui maid Sámediggi ja stáhta juolludit. Deanu sátnejođiheaddji Helga Pedersen láve dadjat ahte geavahit birrasii 20 miljovnna sámi doaimmaide, muhto ahte ožžot dušše beali gokčojuvvot, loahpaha Borch.
Váttis čilget
Dál leat Norggas leat unnán suohkanat Robek-registaris. Kommunesektorens organisasjon (KS) Davvi-norgga seniorráđđeaddi Trond Sigurd Ursin dadjá ahte lea váttis čilget manin daid searvvis leat eanaš Davvi-norgga suohkanat.
– Lea historjjálaš ahte nu unnán suohkanat leat Robek-listtus. Ii gávdno álkes čilgehus manin dan 16 suohkana searvvis leat nu olu Davvi-norgga suohkanat. Nordlándda stáhtahálddašeaddji čađahii guorahallama 2010:s mii čájeha ahte gielddat, gos olmmošlohku njiedjá, gos leat alla doaibmagolut juohke ássi ektui ja gos golut eai leat heivehuvvon dietnasa ektui, dávjá sáhttet gártat Robek-registarii. Oassi Davvi-norgga suohkaniin devdet daid eavttuid ja erenomážit váikkuha eretfárren daid suohkaniidda, lohká son ja joatká:
– KS lea ásahan ROBEK-FIERpmádaga mii galgá suohkaniid veahkehit beassat eret dan listtus. Fierpmádahkii leamaš erenomáš dehálaš nannet politihkkáriid ja hálddahusaid ovttasdoaibmama. Ovdalaččas leat Robek-fierpmádagas buorit bohtosat, dadjá Ursin.
Fertejit ráhkkanit boahtte áigái
KS Davvi-norgga seniorráđđeaddi dadjá ahte boaittobeale guovlluin gávdnojit suohkanat mat birgejit bures, muhto ahte eretfárren sáhttá váikkuhit suohkaniid dietnasii.
– Suohkanat berrejit vuhtii váldit olmmošlogunjiedjama ja álbmotrievdama go dearvvašvuođaja fuollasuorggi golut lassánit ja bajásšaddansuorggis njidjet golut. Lea dehálaš ahte suohkanat eai dušše čuovo ekonomiijaplána mii ráhkaduvvo njealji jahkái, dat berrejit jurddašit 10-30 jagi ovddasguvlui vai leat ráhkkanan čoavdit boahtteáiggi hástalusaid, lohká Ursin.
Son rávve maiddái suohkaniid čuovvut Nordlándda stáhtahálddašeaddji rávvagiid jus áigot nannet ekonomiija.
– Suohkana politihkkáriin, hálddahusas ja ássiin ferte oktasaš ja realisttalaš áddejupmi vai sáhttet dahkat rievdadusaid, suohkanstivra ja ovdagoddi fertejit ovttas gávdnat čovdosiid maid lea vejolaš čađahit ja njunušjođiheaddjit fertejit ofelastit ja čalmmustahttit man dehálaš politihkkáriid ja hálddahusa ovttasdoaibma lea.