Láhka ferte suodjalit sámi mánáid olmmošvuoigatvuođa
Sámediggi lea máŋga jagi bargan buoridit sámi mánáid dili, geat šaddet stáhta háldui. Muhto láhka ii sihkkarastte sámi mánáid vuoigatvuođaid jus ásset olggobeale sámegiela hálddašanguovllu. Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto muitala ahte Sámediggi lea ožžon departemeantta bidjat johtui iskkadeami mo sáhttit dan praktihkalaččat sihkkarastit. Sámediggi lea juolludan ruhtadeami «Et hjem – to kulturer» iskkadeapmái. Norgga biebmoruovttusearvvi váldočálli Tone Granaas lohká leat dárbu eanet sámi biebmoruovttuide vai sámi mánáid vuoigatvuođat eamiálbmogin eai rihkkojuvvo. Son lohká searvi lea almmuhan raportta «Et hjem – to kulturer» mas leat evttohusat mo sáhtášii sámi mánáid vuoigatvuođaid sihkkarastit. Raporta deattuha ahte lea stuorra riska rihkkut mánáid eamiálbmotvuoigatvuođaid. Sihkkarastin dihtii sámi mánáid vuoigatvuođaid go leat stáhta hálddus, lea maid dárbu loktet mánáidsuodjalanbálvalusaid ja biebmoruovttuid máhtu sápmelaččaid birra.
Dat lea suivat oaidnit ahte dáidda hástalusaide eai leat vel buot lágat ja gáibádusat sajis vaikke dat lea leamaš áigeguovdil unnimusat 18 jagi.
Dat lea suivat oaidnit ahte dáidda hástalusaide eai leat vel buot lágat ja gáibádusat sajis vaikke dat lea leamaš áigeguovdil unnimusat 18 jagi. Lei ge jahki 2006 go dáhpáhuvai mánáidsuodjalusášši mii oaččui olu fuomášumi almmolašvuođas. Dan olis maiddái šadde digaštallamat makkár vuoigatvuođat sámemánáin leat dan rájes go gártet mánáidsuodjalusa háldui. Dáinna mánáin geavai nu ahte su vižže eret lagas fulkkiid luhtte, ja dolvo čiegus báikái muhtun dáčča bearrašii, gos dieđus ii beassan oahppat sámegiela, iige sámekultuvrra, ja guhkkin eret iežas boazodoalloduogáža. Ii ge dan konkrehta áššái gávdnon čoavddus ovdal njealje jagi maŋŋel, go ášši lei jorrán diggevuogádagas guhká.
Dan láhkai dieđus ii sáhte čoavdit dákkár váttis áššiid, go das lea maid sáhka dan birra ahte mot garvit sámi mánáid olmmošvuoigatvuođaid rihkkumiid. Danne lea ge dárbbašlaš ahte leat lágat mat dáhkidit sámi mánáide vuođđoolmmošvuoigatvuođaid, ahte beassat leat sápmelažžan. Dieđus sáhttet čuožžilit ain dáhpáhusat gos šaddet sámi mánáid hoahpus sirdit ruovttuide gos ii lea máhttu sámegielas ja kultuvrras, muhto vuođđoprinsihpat aŋkke fertejit sajis, ahte sámi mánát eai galgga massit gielaset ja kultuvrraset. Dan dáfus lea ge oalle ártet go Sámediggi ain šaddá dáid áššiiguin dáistalit Norgga stáhtain go láhka ii sihkkarastte sámi mánáid vuoigatvuođaid olggobealde sámegiela hálddašanguovlluid.