Lea go dus čálus maid hálidat Ávviris almmuhit? Manne boikoteret válggaid, oassi 2
Sádde čállosa dán e-boasta čujuhussii: redaksjonen@avvir.no
Muhtin olbmot leat jearran mu dárkkileappot ákkastallat iežan ávžžuhusa leat jienaskeahttá sámediggeválggain, maid Suoma alimus hálddahusriekti lea gohččon doallat ođđasit. Loga maid Fierranjot Kirstte Rávdná čállá dán čállosis:
Vulobealde ákkat, maid bukten ovdan Yle Sámi Áslaga A-studio jearahallamis 15.4.2024.
1. Jienastemiin mii čájehit dohkkeheami
Jienastemiin mii dohkkehit alimus hálddahusrievtti mearrádusa ja dan, ahte Suoma riektevuogádagas lea loahpalaš sátni sámi iešmearrideames. Jienastemiin mii legitimeret Suoma riektevuogádaga seahkáneami sámi politihkalaš ja servodatlaš proseassaide. Dát fas muitala stáhta politihkalaš mearrideaddjiide ja riektevuogádahkii, ahte ná sáhttá boahtte áiggesge meannudit ja ahte sámit dohkkehit makkár beare mearrádusaid.
Jienaskeahttá guođđin fas sáhttá dagahit nu gohčoduvvon «produktiivvalaš kriissa» Suoma sámepolitihkkii. Dákkár dilis livččii bággu ovddidišgoahtit áššiid nuppeláhkai, vehá numo Álttá konflivtta maŋŋá Norggas 40 jagi dassái, mas ledje váikkuhusat Norgga lassin Suoma ja Ruoŧa sámepolitihkkii.
2. Bisánan riektedilli
Mii leat Suoma beal Sámis leat leamaš politihkalaččat ja servodatlaččat bisánan dilis jo masá 30 jagi. Olles sohkabuolva lea bajásšaddan dilis, gos sámi servodat ii leat beassan albmaláhkai ovdánit iige Sámediggi dahje sámit oppalohkái leat beassan ovddidit sámi iešmearrideami. Iešmearridemiin oaivvildan dili, mas sámit ieža mearridit iežamet áššiin joba jo muhtin surggiin.
Orru dego mii leat muhtinláhkai vuollánan ja dohkkehan dákkár bisánan dili, go vel sámepolitihkkaratge leat heaitán siskkáldasat hállamis sámi iešmearrideami ovddideamis – dát máinnašuvvo dušše álbmogiidgaskasaš oktavuođain numo ON Eamiálbmogiid bissovaš foruma jahkásaš čoahkkimis, mii lea áiddo dál jođus. Siskkáldasat lea eanaš sáhka giela ja kultuvrra ovddideames ja nanosmahttimis, dego mii livččiimet dohkkehan ahte dat nu gohčoduvvon «sámi kulturautonomiija» lea doarvái ja vástida iešmearrideami.
3. Ovdamearkkat eará sajiin, main lea mearkkašupmi Austrália
Austrálias dollui álbmotjienasteapmi eamiálbmogiid sajádagas Austrália vuođđolágas. Evttohus lasihit máinnašumi Austrália eamiálbmogiid rivttiin vuođđoláhkii bođii ráđđehusas, muhto evttohus dáhpii. Numo eará ovdamearkkat čájehit, lea prinsihpalaččat ja vuoigatvuođalaččat boastut bidjat eamiálbmotrivttiid álbmotjienasteapmái, mas earát go eamiálbmogat ieža jienastit.
Álbmotjienasteapmi ii leat legitiibma vuohki mihtidit almmolaš oaivila eamiálbmotrivttiin, numo iešmearrideami ja eananrivttiid birra, mat leat jo dohkkehuvvon riikkaidgaskasaš lágas (ee. ON eamiálbmotjulggaštus). Go eamiálbmogat leat dohkkehuvvon riikkaidgaskasaš lágas álbmogin, sis berrejit leat seamma rievttit go váldoálbmogiinge. Eai váldoálbmogiid rivttiid birra beasa eará álbmogat jienastit, de ii sáhte leat riekta ahte eamiálbmogiid rivttiin earát jienastivčče. Rivttes vuohki ovddidit áššiid lea baicce eamiálbmogiiguin ráđđádallan ja ovttas mearrideapmi sidjiide guoski gažaldagaiguin.
Alimus hálddahusrievtti mearrádusas ii leat dieđus sáhka álbmotjienasteames, nu ahte dat ii leat njuolgga veardideames Suoma dillái. Liikká sáhttá Austrália álbmotjienasteami buohtastahttit dáinna lágiin ahte Alimus hálddahusriekti ii leat legitiibma orgána mearridit sámediggeválggaide guoski áššiin, eaige dan 65 olbmos, geain Sámedikki válgalávdegoddi ii atnán sápmelažžan, galggaše leat vejolašvuohta beassat oassálastit ja váikkuhit sámiid iežaset áššiin.
Aotearoa
Máŋgasat leat guhká atnán maoriid politihkalaš sajádaga mállen eará eamiálbmogiidda. Maoriin lea guhká leamaš nana ovddastus riikka parlameanttas, sis leat leamaš maori ministerat, maŋimuš jagiin leamaš sáhka maori olgoritpolitihkas ja nu ain. Mannan čavčča našunála parlameantaválggain Ođđa Selándii goit válljejuvvui garra olgeš ráđđehus, mii háliida heajudišgoahtit maoriid politihkalaš ja riektesájadaga.
Okta evttohus leamaš doallat álbmotjienasteami Waitangi-soahpamušas, mii vuolláičállui Englándda kruvnnu ja maori-jođiheaddjiid gaskkas 6.2.1840 ja mii lea Aotearoa dahje Ođđa Selándda vuođđudanáššegirji. Álbmotjienasteamis jerrojuvvošii galgágo Waitangi-soahpamuš leat áin fámus ođđaáigásaš, máŋggakultuvrralaš riikkas. Waitangi-soahpamuša vuođul leat jagis 1989 ráhkadan našunála politihkalaš prinsihpaid, mat earret eará nannejit maoriid iešmearrideami ja iežaset eatnamiid ja resurssaid oamasteami ja hálddašeami.
Dátge ii njuolgga laktás sámiid dillái Suomas, muhto dat lea váruheaddji ovdamearka das, man álkket lea vejolaš sihkastit jo olahuvvon eamiálbmogiid politihkalaš sajádaga ja rivttiid. Dat čájeha, ahte ii mange váldoservodaga politihkalaš mearrádusa sáhte doallat loahpalažžan. Suoma álbmot lea maid jienastan diibmá olgeš-populisttalaš ráđđehusa, mii lea gal dán rádjai ovddidan sámediggelága ođasmahttima, muhto
Alimus hálddahusrievtti mearrádusa maŋŋá leage rievdadišgoahtán iežas posišuvnna ja atnigoahtán ájihanteknihka.
Suopma
Suoma iežas historjjás gávdno kánske buoremus ovdamearka das, makkár bohtosiid boikoteren soaitá buktit. Suoma vuođđoláhka, riikkabeaivvit, vuosttas ráđđehus ja bellodatvuogádat šadde buot politihkalaš streaikka boađusin jagis 1905. Dalle dollui riikadási álbmotviidosaš streaika, mii giddii gávppiid, fabrihkaid ja skuvllaid. Streaikkain suopmelaččat vuostálaste Ruošša čáraválddi, mii gáržžidii suopmelaččaid rivttiid ja sirddii mearridanválddi eret Suomas Sankt Petersburgii. Vaikko streaikkas ledje stuorra negatiivvalaš ekonomalaš váikkuhusat, álbmotviidosaš streaikka boađusin Suoma «ruoššaidahttinpolitihkka» botkejuvvui.
Mii sámit maid galget heaitit dánsumis «jápmindánssa kolonialisttain», numo eamiálbmotoappát ja -vieljat leat juo guhkit áigge ávžžuhan iežaset olbmuid Davvi-amerihkás. Jos Sámediggi lea stáhtas sorjjasmeahttun orgána, de dat ii dalle sáhte leat stáhta gohčostahkan doallat ođđa válggaid, muhto berre mearridit áššis ieš. Dát livččii sámiid iešmearrideapmi.
Fierranjot Kirstte Rávdná | Rauna Kuokkanen Árktalaš eamiálbmotpolitihka professor, Lappi universitehta