Guovdageaidnulaččat leat eanemus duht Ameahttumat suohkaniin
Guovdageainnu suohkan lea diibmá borgemánus čađahan ássiidiskkadeami mii lea oassin suohkanplánaid ođasmahttimis.
Iskkadeami bohtosat almmuhuvvojedje mánnodaga, ja doppe bođii ovdan ahte Guovdageainnu ássit leat buot eanemus duhtameahttumat Guovdageainnu suohkaniin.
Čoahkkimis buvttii Marit Meløy Utsi ovdan bohtosiid, ja son muitalii ahte suohkana dáfus leat ássit eanemus duhtameahttumat suohkana politihkkáriiguin ja hálddahusain, go leat vástidan gažaldahkii gos jerrui «mainna lea eanemus duhtameahttun».
Earret eará mii bođii ovdan lei ahte ássit leat duhtameahttumat go lea váilevaš vástádus go oktavuođa váldá suohkaniin, hilljanis áššemeannudeapmi, ja váilot olbmot dehálaš diŋggaid doaimmahit.
Dohkálaš
Meløy Utsi muitalii ahte ledje hui olu olbmot geat vástidedje gažal
dagaid iskkadeamis, oktiibuot 701 olbmo. 546 Guovdageainnu čoahkášbáikki ássi, 101 Guovdageainnu giliid ássi ja 55 Máze ássi leat vástidan ássiidiskkadeami gažaldagaid.
Son lohká dan mielddisbuktit ahte dat iskkadeapmi muitala de eanet duohtavuođa go nu olusat leat vástidan, ja šaddá nu gohčoduvvon dohkálaš oaiviliskkadeapmin.
– Ulbmil iskkademiin lei háhkat dieđuid, ahte mainna olbmot leat duhtavaččat ja mainna eai. Mađi eambbo olbmo oaivvildit juoidá, de dađi buoret gova mii oažžut das makkár hástalusaid ja vejolašvuođaid sii oidnet. Mun jáhkán mis lea hui buorre vuođđu dál iskkadeami bohtosiid váldit duohtan, ja suohkan beassá dan vuođul hutkat ovddasguvlui suohkana boahtteáiggi, lohká Meløy Utsi.
Duhtameahttumat
Meløy Utsi maid muitala ahte leat máŋgačuođi vástádusa dan 701 ássis geat serve, geat guoskkahit duhtameahttunvuođa suohkaniin.
Guovdageainnu suohkandirektevra, Karin Haetta, lohká ahte dan
fertejit sii dál suohkana bealis váldit vuhtii.
Son lohká ahte sii leat juo bargagoahtán áššiin ja sii leat ovttadagaiguin ovttas bargan joavkkuiguin juste dainna go ássit leat duhtameahttumat. Son lohká sii leat ge de bidjan plánaid movt buoridit dili, ja buot ovttadagat galget de ieža buktit plána movt bargat viidáset buoridit dili vai olbmot leat duhtavaččat suohkaniin.
– Mun lean gal gullan duoppil ja dáppil ahte ássit eai leat nu duhtavaččat suohkana bargguin. Dál lea goit dat duođaštuvvon, ja mii suohkana bealis bargat hui duođalaččat dainna vai buoridit dan dili, lohká Haetta.
Cealkán duomu
Guovdageainnu sátnejođiheaddji, Anders S. Buljo, lohká ahte sii fertejit dál siskkáldas rutiinnaid buoridit.
Buljo lohká sis leat juo prošeavttaid jođus, maid bokte galget suohkana bálvalusaid buorebut doaimmahit. Son lohká ahte nu go ássiidiskkadeamis boahtá ovdan, ahte earret eará suohkanis leat hilljánat vástádit ássiide, son ipmirda dat suhttada.
Son jáhkká sii nagodit duhtameahttunvuođa jorgalahttit.
– Ássit leat dál duomu cealkán suohkana ektui, ja dan mii meannudit hui duođalaččat. Sii leat dad
jan ahte leat duhtameahttumat, ja mis lea dasto buoridanmunni. Mii ferte čeahpibun ja beaktileabbon šaddat álbmoga ektui.
Muđui bohtosat
Ávvir lea čohkken oasi vel bohtosiin, muhto ollásii gávdnojit bohtosat go suohkan almmuha daid ruovttusiiddus.
Guovdageaidnulaččat lea ná vástidan:
- 73 proseantta vástidedje ahte háliidit orrut Guovdageainnus.
- Ii leat agis erohus sis geat vástidedje ahte áigot orrut Guovdageainnus.
- Sámevuođain ja kultuvrrain leat Guovdageainnu ássit rápmásepmosat.
- Nubbin rápmásepmosat fas sámegielain, ja goalmmádin rápmásepmosat luondduin ja meahcástemiin.
- Suohkaniin leat ássit eanemus duhtameahttumat, nubbin eanemus duhtameahttunvuohta lea go leat unnán fálaldagat, goalmmádin fas heajos guottut.
- Okta dain mainna eai leat nu duhtavaččat iskkadeami vuođul lea «beare olu sámegiella».