Áinnas áigu loktet geoneahtta-ášši politihkalaš dássái
Guovdageainnu vuodjinlohpelávdegotti jođiheaddji Nils Ole Skuma mielas lea buorre ja dehálaš evttohus ásahit geoneahtaid jekkiide, ja lohpida politihkalaččat bargat áššiin.
Árabut dán mánu čálii Ávvir guovdageaidnulačča ja meahcásteaddji Rolf Ante Haetta birra, guhte ávžžuhii Fefo divodišgoahtit jekkiid mat leat billistuvvon go meahccevuojániiguin leat vuodján doppe. Su jurdda lei geoneahtain divodit jekkiid.
Sihke Fefo ja Guovdageainnu skutersearvi leat leamaš positiivvat doibmii, ja dál lea ge Haetta ožžon vástádusa Fefos. Vástádus lea sáddejuvvon mielddusin Guovdageainnu suohkanii ja vástádusain Haetta lea duhtavaš.
– Mu mielas lea hui somá oažžut positiivvalaš vástádusa Fefos. Sii ipmirdit mu vuolggasaji, ja ipmirdit maid mun jurddašan – muhto sidjiide leat dat iešguđetge lágat, juristtalaš ja ruđalaš eavttut hástaleaddjin vai ollašuhttet mu jurdagiid, dadjá evttoheaddji Rolf Ante Haetta.
Haetta lohká maid buorren dan go Guovdageainnu skutersearvi lea positiiva gulahallat suohkaniin ja Fefoin ášši birra.
– Diet searvi livččii leamaš hui buorre dien bargui! Jus sii vel oččoše nu go giliservviid vel fárrui, dat sáhtáše váldit atnui báikkálaš máhtu ja dieđu. Ovdamearkka dihte Ávžži gilisearvvi olbmot dihtet nuorttasguvlui makkár jeakkit leat hui ruššas. Badjineano gilisearvi fas Gálaniitu beale ja viidáset oarjjás ja lulás, oaivvilda Haetta.
– Buorre prošeakta
Guovdageainnu vuodjinlohpelávdegotti jođiheaddji Nils Ole Skum, guhte ieš ge lea áŋgiris meahcásteaddji, lea hui positiiva Haetta evttohussii, ja dasa go skutersearvi háliidivččii čoahkkima ášši birra. Son lohká prošeavtta leat buorren ja ávkin dasa ahte meahccejohtolaga kanaliserešii dakkár máđijaide mat jo doloža rájes leat leamaš anus, muhto dattetge ii lohpit ruđa prošektii suohkana bealis.
– Diet prošeakta livččii buorre vai ii billistivčče eambbo go dárbu, go jo lea moaitta ahte meahccevuojánat billistit eatnamiid nu ollu. Jus suohkan galggašii searvat, de sáhtášii dasa leat positiiva, muhto juste nu go dál lea ruđalaš dilli, ROBEK ja ruhtaseastima ektui, de lean eahpesihkar man ollu ruđa diesa sáhtášeimmet bidjat. Muhto mu bealis gal lean hui positiiva diekkár initiatiivvaide, dadjá Skum.
Son lohká iežas áinnas searvat gulahallančoahkkimii, gullat makkár eavttut leat ja movt sáhtášii gávdnat čovdosiid vai prošeavtta sáhtášii ollašuhttit.
Lokte ášši politihkalaš dássái
Skum lohká oaidnit dárbbu divodit jekkiid geoneahtain muhtun guovlluin, go vánddarda vuojániin mas lea lossa guorbmi.
– De ii dárbbahivčče ballat bártideames. Nubbi lea ahte vánddardangeaidnu ii viiddo ja goalmmát ahte nannešii infrastruktuvrra, ahte mis leat dolináiggerájes jo vánddardangeainnut maid mielde ain áigut vánddardit. Dat nannešii dan ahte mii vánddardit dárbbu dihte, eat ge lustavuodjima dihte. Mis han buohkain lea beroštupmi gáhttet iežamet luonddu geavaheami bokte, go dat han lea min gáhttenvuohki. Beassat atnit meahci, dadjá Skum.
Vuodjinlohpelávdegotti jođiheaddji lohká iežas belohahkii jo lokten ášši politihkalaš dássái, muhto áigu maid bargat dainna eambbo.
– Skutersearvi searvvašii čoahkkimii, ja Fefo háliidivččii čoahkkima. Váldá go suohkan initiatiivva čoahkkimii ja lokte ášši?
– Áinnas lokten dán ášši politihkalaš dássái. Teknihkalaš ossodagas leat oallugat heaitán, muhto mun gal sáhtášin politihkalaš dásis váldit initiatiivva. De beasašii gullat makkár vejolašvuođat leat vai prošeakta ovdánivččii.
Mu mielas lea hirbmat buorre go min eaktodáhtolaš searvvit leat nu gievrrat bargat. Lean ieš bargan eaktodáhtolaččat ja dieđán makkár vejolašvuođat gávdnojit go ovttasbargá, dadjá Skum.
Berre suohkan dahje searvi
Johannes Refstie, guhte lea Fefo áššemeannudeaddji, čállá vástádusas Haettai ja suohkanii ahte lea suohkan mas lea mohtorjohtolága ektui váldi, dahje muhtun báikkálaš searvi mii berrešii bargat dainna. Joavkkut ja searvvit sáhttet ohcat prošeaktadoarjaga Fefos ja ahte mohtorjohtolateiseváldi, mii lea suohkan, berre leat mielde prošeavttas.
– Fefo ii leat dán jagáš bušeahtas várren ruđa bievlavuodjinmáđijaid divodeapmái, muhto lea vejolaš ohcat doarjaga ovttasbargodoaimmaid ruđain, čállá Refstie vástádusas.