Guovdageainnu suohkanis váilu 30 miljovnna ruvnno
Mánnodaga álbmotčoahkkimis Guovdageainnus bođii ovdan ahte suohkan lea dál hui stuora hástalusaid siste, sihke beaggima dáfus ja ekonomalaččat.
Mánnodaga almmuhii Guovdageainnu suohkan ássiidiskkadeami mas okta dain diŋggain mii duođaštuvvo lea ahte Guovdageainnu ássit leat buot eanemus duhtameahttumat Suohkana politihkkáriiguin ja hálddahusain. Earret eará mainna ássit leat duhtameahttumat lea váilevaš vástádus go oktavuođa váldá suohkaniin, hilljánis áššemeannudeapmi, ja váilot olbmot dehálaš bargguid doaimmahit.
Eai doaimmat
Lei Marit Meløy Utsi ovdanbuvttii ássiidiskkadeami raportta. Go son gearggai, de lei Guovdageainnu suohkandirektevrra Karin Haetta vuorru.
Son álggahii dainna ahte dál ii mana suohkaniin nu bures. Son logai buohkaid várra diehtit ahte suohkan lea Robek-listtus dál. Son muitalii maid ahte sii eai leat diib
má nagodan doaimmahit visot láhkageatnegahtton bálvalusaid, eaige sii dán jagi ge nagot fállat buot láhkageatnegahtton bálvalusaid.
Dasa lassin son muitalii ahte jus suohkan galgá doaimmahuvvot nu go dál doaimmahuvvo, de váilu 30 miljovnna ruvnno gokčat goluid.
Suođđan fealgga duohkai?
Ávvir bivddii kommentára suohkandirektevrras, Karin Haettas, dan ektui go Ávvir lea ovdal čállán ahte juohke beaivvi ledje 23 olbmo buohccindieđihuvvon Dearvvašvuođa- ja fuolahusovttadagas diibmá ja lei 22 miljovnna ruvnno eanetgeavaheapmi dan ovttadagas diibmá. Dan ovttadagas eat olu rabas virggit maidda eai leat virgáduvvon olbmot. Suohkan lea Robek-suohkan dál, ja go suohkandirektevra muitala ahte eai nagot fállat láhkageatnegahtton bálvalusaid, seammás go váilu 30 miljovnna ruvnno jus suohkan galgá doaimmahuvvot nu go dál doaimmahuvvo.
– Lea go Guovdageainnu suohkan dál suođđan gitta fealgga duohkai?
– Eat leat suođđan nie, muhto duohtavuohta lea ahte suohkana doaimmahit lea beare divrras nu go dál lea. Dan maid mii fertet geahččat lea sáhttit go gávnnahit manin nu divrras lea doaimmahit Guovdageainnu suohkana, jus buohtastahttá eará seamma sturrodat suohkaniiguin, lohká son.
Vearu ja divadiid lasihit
Haetta lohká ahte son duođai ii dieđe manin nu lea gártan, iige de sus leat vástádus dasa.
Son lohká sin fertet bargat dainna ja gávnnahit movt lea buoremus.
– Mii eat golat hui olu ruđa bálvalusaide mat eai leat geatnegahtton lága vuođul, go ii leat dat mii
ruđa doalvu. Mii fertet gávnnahit bargat go beare hilljánit dahje lea go guovttegielatvuohta mii dahká ahte mii bargat hilljáneappot go earát. Duohtavuođas in jáhke dan, muhto mii fertet gávnnahit dan mii dahká dan dili mii dál lea, lohká son.
– Jus beaktileabbon galgá suohkan leat ja nagodit goluid gokčat, mii lea de dasa čoavddus?
– Na sisaboađu lasihit, dahje goluid čuohppat. Jus sisaboađu lasihit galgá, de ii leat nu olu eará go opmodatvearu ja divadiid lasihit ja dan bokte lasihit sisaboađu. Jus ii sáhte goluid nu olu čuohppat, de ferte sisaboađu lasihit. Nu dat lea, lohká Haetta.
Doarvái buohcci
Haetta lohká maid ahte go 22 miljovnna ruvnno eanet geavahit Dearvvašvuođa- ja fuolahisovttadagas, de sii fertejit dárkilit geahččat movt doppe doaimmahuvvo.
– Mii fertet geahččat leat go beare dearvvaš olbmot geaidda mii fállat máhkaš ruovttubálvalusa. Fertet geahččat movt eará suohkaniin leat njuolggadusat. Die leat goit muhtun vejolašvuođat, lohká Haetta.
Ii lasihit sisaboađu
Guovdageainnu sátnejođiheaddji, Anders S. Buljo, ii loga galgat gal divadiid ja opmodatvearu lokte vai galget nagodit doaimmahit suohkana. Son lohká ahte ii sis leat
gal mihttu álbmogii lasihišgoahtit vel eambbo goluid vai suohkanii lea eambbo sisaboahtu. Son vástidii dan dasa go suohkandirektevra, Karin Haetta, namuhii ahte okta vejolašvuohta lea sisaboađu lasihit.
Liikká geassá Buljo ovdan sisaboađu maŋŋel jearahallamis.
– Mis lea leamašan okta čoahkkin juo gos leat gullan vejolašvuođaid movt sáhttit njulget dili. Mii šaddat suohkangoluid unnidit ja maid sisaboađu lasihit, muhto das lea sáhka movt sáhttá earaládje organiseret vai gártá suohkanii hálbbibun bálvalusaid fállat, lohká son.
– Mii fertet eanet bargiid bidjat bargui, go lea čájehuvvon ahte dainna seastá goluid, lohká son.
Vel áigi
Buljo lohká ahte go sii leat Robek-suohkan, de sii fertejit duođaštit Stádahálddašeaddjái ahte sii leat gokčan daid goluid mii lea eanetgeavaheapmin leamašan suohkanis.
– Mis lea vel áigi dál geassemánnui, ja dasto vel loahppajahkái čađahit dan. Go jahkebušeahta ráhkadit, de soaitit vel eambbo seastimiid gávnnahan, nu ahte ekonomiijaplána lea balánssas fas, lohká son.
– Ii bat diet galgga juo dán jagi ollašuvvan?
– Juo, muhto mii fertet plána ráhkadit, plána mii geatnegahttá min bušeahta balánsii oažžut. Go juovlamánus mii ovdanbuktit jahkebušeahta, de jáhkán mii leat olihan dan mii gáibiduvvo, namalassii oažžut balánssa bušeahtas, ja soaitit vaikke vel eambbo ge nagodan seastit, lohká Buljo.
Ávvir dárkkista vel ahte áigu go Buljo loktet divadiid ja opmodatvearu. Ná vástida Buljo dasa:
– Ii leat riekta dieinna lágiin sáddet rehkega álbmogii. Mis ii leat mihttu dan dahkat, eat ge vuorut ge nu bargat, lohká son.