– Jus huksen ođđa náveha, de
Sirpmá boanda Issát Ovllá Varsi (24) čuovvu dárkilit šiehtadallanproseassaid stáhta ja boanddaidservviid gaskkas mat gusket boanddaid dietnasii ja birgejupmái. Su mielas leat olu áššit eanandoalus mat leat boastut.
– Nu go dál, de lea measta veadjemeahttun doallat reaŋgga. Mun in dieđe gos galggan reaŋgga gávdnat, lohká Varsi.
Nuorra boanda sávašii ahte sus lea vejolašvuohta virgádit bargi, muhto dálá dilis ja dálá vuogádaga mielde eanandoalu hárrái son ii suitte dan.
– Jus livččii buorre ekonomiija, de livččen ovtta olbmo virgádan. De beasašin ovtta jahkedoaimma váldit eret iežan olggiin.
Issát Ovllái lea váttis dalán namuhit dihto supmi mii livččii govttolaš ja dan mađe doarvái ahte sáhtášii virgádit olbmo veahkkin, dahje muđui supmi mii muita
livččii ahte lea «buorre ekonomiija». Budsjettnemnda loguid mielde boanddaid dienas 2024:s vurdo leat 135 900 ruvnno unnit go earáin.
Cuoŋománu 18. beaivvi guhkkin eret Sirpmás, Stuorradikkis, Oslos, digaštalle ráđđehusa evttohusa loktet boanddaid dietnasa. Dat ráđđehusa mielde berre loktejuvvot 20 proseanttain veahážiid mielde 2027 rádjái.
Okta oassi ságastallamis lea leamašan galle diimmu jahkái boanda galgá bargat, mii lea oassin dietnasa rehkenastimis. Kompromissamearrádussan šattai 1750 diimmu, ii ge 1845 diimmu, mii lei ráđđehusa álgoevttohus. Eará bargosajiin dát lohku lea 1700 diimmu. Muhto obbalaččat ráđđehusa evttohus ii ožžon doarjaga Stuorradikkis.
Issát Ovllá, nu go earát boanddat ge, reagerii dasa manin ráđđehus oaivvildii ahte sii galggaše 145 diimmu jahkái eanet bargat go earát.
Ávvir jearrá Issát Ovllás sáhkkiivuođa dihte lea go oba ge vejolaš eanadoalus rehkenastit diimmuid.
– Daid gal lea hui váttis rehkenastit. Mus leat hui olu beaivvit go badjel 13 diimmu barggan návehis. Dálvet maid. Dat lea hui dábálaš, čilge Issát Ovllá.
Vuordá
Eanemusat vuordá eanandoallošiehtadusa bohtosiid. Eanadoallošiehtadus lea boađus stáhta ja guokte eanandoallosearvvi, Norgga Boandasearvvi ja Smávvadáluidsearvvi šiehtadallamis. Varsi lea Smávvadáluidsaervvi miellahttu. Vuosttaš eanandoallošiehtadus dohkkehuvvui 1950:s. Váldošiehtadus mearrida eanandoallošiehtadallamiid proseassa.
– Dál geigejedje boanddaidsearvvit gáibádusaid ráđđehussii. Ráđđehus galgá gártat ovttaoaivilii boanddaiguin ovdal go nohket šiehtadallamat.
– Ráđđehus galgá rievttes loguid geavahit go reahkanastet eanandoallošiehtadusa. Dat dat lea ovddemus mas lea stuorimus boasttuvuohta, joatká Issát Ovllá.
Šiehtadallamat álge cuoŋománu 19. beaivvi, ja bealit galget soahpat šiehtadusa sisdoalu. Nu go ovdamearkka dihtii šiehtadallat
hattiid mat gusket eanadoalu vuođđogálvvuide ja eará ealáhusa guoskevaš áššiid ovdal miessemánu 17. beaivvi. Dasto Stuorradiggi galgá dan meannudit geassemánu gaskkamuttus.
Divrras
Varsi lea 2020 rájes oahpahallan mo Norgga eanandoallovuogádat doaibmá. Vuos son lea oastán smávva náveha njeallje kilomehtera eret iežas ruovttus. Álggii burruiguin ja seammás geahččalii bargat báberbargguiguin. Ieš gohčoda dan iežas «skuvlan». Diimmá rájes son válddii badjelasas váldonáveha. Dál lea oaidnan ja vásihan olu vai fuomášuhttit boasttuvuođaid su ealáhusas.
– Sii geain lea gaskal 10 ja 20 miljovnna loatna, sii gal rahčagohtet, sii geat leat ođđa návehiid ceggemin, dahje easkka álgimin.
Dan son sávvá rievdaduvvot go dahká váttisin álgit ealáhussii dahje ovdánahttit. Iežas lohká sus lea «áibbas eará vuolggasadji» go lea váldán bádjelasas ceggejuvvon náveha. Dan dáfus son oaidná ahte sus lea veahá ovdamunni.
– Dat mii mus lea heittot lea
go lea hui lossat bargat. Olu eambbo fysalaš barggu, olu losit bargat návehis, vázzit ja stellet, čilge boanda.
Su návet huksejuvvui osiid mielde, vuos okta latnja, dasto nubbi ja nu viidásit, ja dat bargu álggahuvvui loahpageahčen 1960. Dan dáfus jo go nie boarrásat leat muhtin lanjat, de lea olu mii gáibidivččii ođasmahttima dahje ođđasit hukset.
– Livččii geahppasut bargat ja livččii álkit systema bidjat, čohkket elliid, muhto hukset ođđa náveha dál mávssášii munnje gas