Ferten moarsi bálkkáin eallit
kal 15 ja 20 miljovnna, čilge Issát Ovllá.
– Dat lea stuorra boasttuvuohta
Varsi lea Smávvadáluidsearvvi miellahttu. Su sániid mielde das leat olu boanddat geain leat stuorra loanat, gaskal 10 ja 20 miljovnna ruvnno, mat šadde dan botta go ledje ceggeme iežaset doaluid ja návehiid.
Varsi mielas loatnaortnet ii leat buot buoremus ja muđui ge dat mo čájehit gánnihahttivuođa.
– Iežasoassi lea nu badjin ja loatna gártá mearihis stuorisin. Ii leat beare máksit dakkár loana.
– Jus mahkáš mun galggan hukset náveha, de mun jáhkán ahte galggan bidjat iežasoasi, barggu, badjel 2 miljovnna ovddas. Iežasoassi lea hui badjin. Go mun osten dán náveha, de lei okta molssaeaktu mo ráhkadit bušeahta, ahte bidjat moarsi bálkká doalu bušehttii vai oažžut ruoná loguid návehii, muitala Issát Ovllá.
– Ferten moarsi bálkkáin eallit
Boanda lohká nagodit hálbbimus vuogi mielde doalahit iežas doalu, nu go unnit jáffuid geavahit. Dainna sesttii diimmážis birrasii 500– 600 duháha ruvnno jáffuin. Muhto dat lea su mielas guhkkin earet das ahte livččii liiba virgádit reaŋgga ja maiddái smiehttat ođđa náveha hukset.
Eanandoallopolitihka ođasmahttimis ii leat vuos biddjon loahppasátni. Eanandoallošiehtadusa olis šiehtadallamat leat jođus.
Ávvira journalista jearrá ge Issát Ovllá Varsis makkár jurdagat sus leat boahtteáiggi birra.
– Ferte leat veahá várrogas dan ektui maid. Ii ábut menddo olu investeret. Mun jáhkán ahte galgá loana nagodit doallat vuollin. Dat lea hui mearrideaddji birget guhkes áiggi. Muhto šaddá gal losit árgabeaivi, ja dan ferte beare dohkkehit.
– Muhto jus huksen ođđa náveha, de ferten moarsi bálkkáin eallit. Dat lea mu molssaeaktu nu guhká go ii buorrán ekonomiija, lasiha son.
– Nabai kombineret dábálaš bargguin?
– Dan ii leat vejolaš. Dat lea dan muttos stuoris, das lea nu olu bargu. Máddin soaitá leat nu vejolaš go láigohit mašiinnaid, mašiinnaid vuodjit, de stivrejit veahá iežaset beaivvi. Muhto dáppe ii leat márkan dasa. Unnán olbmot ja guhkes gaskkat. Guhkes gaskkaid geažil manná olu áigi sirdit mašiinnaid, loahpaha Issát Ovllá Varsi.
Isak ja Adine Persen gilvaleaba goappašagat skutercrossas, sotnabeaivvi 21. beaivvi lei sudnos dán dálvvi maŋemus vuodjin.
Isak Persen gilvala 14–16-jahkásaččaid luohkás, ja son birgii bures Girkonjárggas.
– Doppe manai nu bures go sáhtii mu bealis, mun vuiten, mus lei buoremus áigi áigekvalifiseremis ja vuiten goappaš vuoruid, muitala son.
Isak čokkii oktiibuot 60 čuoggá dan vuodjimis, ja dat leage nu ollu go lei vejolaš čoaggit.
– Mun gal lean duhtavaš, dadjá son.
Ovdal maŋemus vuodjima buohccái Isak, muhto dat ii gal bissehan su vuodjimis.
– Eai lean nu máŋga vuodjinoasi, ledje vihtta oasi dan maŋemus
heatas iige de olle albmaládje váibat. Dan dihte ii dahkan maide go in lean áibbas dearvvaš. Muhto maŋemus oasis mun gal dovden ahte lei lossat vuoigŋat, nu ahte jus livčče guhkit go vihtta vuodjinoasi, de in gal livčče vuodján.
Leamaš buorre áigodat
Dat lei maŋemus vuodjin Isakis dán dalvvi, muhto son lea vuodján logi vuodjima ja lohká mannan bures.
– Lea leamaš buorre dálvi, go mun lean vuoitán Superleague, boahtán nubbin NM:S, ja measta doppe maid vuiten. Mun lean gal leamaš buohcci golmma dan logi vuodjimis maid lean vuodján, iige leat gal áibbas buorre.
Son muitala ahte lea duhtavaš dán dalvvi vuodjimiin, muhto lei okta vuodjin mainna lea earenoamáš duhtavaš.
– Dat lea gal dat Superleague,
ahte mun vuiten dan, dat gal lea somá.
Isak gilvališgođii skutercrossas go su áhčči lávii dan dahkat.
– Áhčči lea vuodján skutercrossa dan rájes go lei 16 jagi boaris, sullii 2007-08 rádjai, dalle son heittii. Mun orun muitime ahte 2013:s son osttii munnje skutera, ja dan rájes vuodjigohten veahá. Mun álgen albmaladje gilvalit 2019:s.
Unnaoappáš ovdánan olu
Adine lea Isaka unnaoappaš, ja son maid vuodjá skutercrossa.
– Mu mielas lea son ovdánan ollu, sullii gaskkamuttus áigodagas, muhtin vahku, son fáhkka fuobmái movt galgá vuodjit njuikehagain ja mohkiin, nu ahte mu mielas gal lea son ovdánan ollu, čilge Isak.
Isak muitala maid ahte su oabbá gal birgii bures nissonolbmuid
vuostá Girkonjárggas, vaikko Adine ii leatgo 13-jahkásaš.
– Dat manai bures, mun gal vudjen bures, dadjá Adine.
Adine lea duhtavaš maŋemus vuodjimiin dán dalvvi, muhto son maid buohccái ovdal vuodjima,
muhto lei mearridan vuodjit liikká.
– Dat han lei dán dálvvi maŋemus vuodjin ja mun han áigon de vuodjit dan. Mun han galgen maid gilvalit Malene vuostá, gii lea máilmmeašttir, mii lea leamaš mu niehku dan rájes go ledjen unni,