Izinkinga zeMyanmar zingaphezu kwalokho obekucatshangwa
Abaholi baseningizimu mpumalanga ye-Asia bathe bavumelene ngohlelo nomholi wamabutho ahola leli lizwe ukuze kuqedwe le nkinga kulesi sizwe esasinodlame, kodwa abazange baphendule ngokusobala ezimfunweni zokumisa ukubulawa kwababhikishi abangamalungu omphakathi.
“Kungaphezu kwalokho ebesikulindele,” kusho uNdunankulu waseMalaysia uMuhyiddin Yassin, etshela abezindaba ngemuva komhlangano wabaholi be-Association of Southeast Asia Nations (ASEAN) obuthanyelwe nanguJenene Omkhulu uMin Aung Hlaing waseMyanmar.
“Sizamile ukungaligxeki iqembu lakhe kakhulu ngoba asikhathali ukuthi ngubani odala konke lokhu,” kusho uMuhyiddin. “Sivele sagcizelela ukuthi udlame kumele luphele. Kuyena, kungolunye uhlangothi oludala izinkinga. Kodwa uvumile ukuthi kumele luphele udlame.”
Abaholi be-ASEAN bafuna ukuzibophezela kuMin Aung Hlaing ukuvimba aphinde alawule ezokuphepha zakhe, okuthe iqembu elibhekele izishoshovu labika ukuthi ezokuphepha sezibulale abantu abangama-745 selokhu kwaqubuka inhlangano enkulu yokungalaleli yomphakathi ukuphonsela inselelo umbuso wakhe owawungoNhlolanja lulu-1.
Bebefuna nokudedelwa kweziboshwa zepolitiki. “Akakwenqabanga lokho okwabekwa yimina nabanye ozakwethu abaningi,” kusho uMuhyiddin. Ngokwesitatimende esivela kusihlalo weqembu uBrunei, kufinyelelwe esivumelwaneni ngamaphuzu ayisihlanu - ukuqeda udlame, ingxoxo eyakhayo phakathi kwawo wonke amaqembu, isithunywa esikhethekile se-ASEAN ukuze kube lula ukuxoxisana, ukwamukelwa kosizo kanye nokuhambela kwesithunywa eMyanmar. Akuzange kukhulunywe ngokudedelwa kweziboshwa zezombusazwe kulesi sitatimende. “Uthe yena (uMin Aung Hlaing) uyasizwa, uzolithatha leli phuzu, alibone lilusizo,” kusho uNdunankulu waseSingapore uLee Hsien Loong etshela abezindaba. “Wayengaphikisani nokuthi i-ASEAN iklame indima eyakhayo, noma ukuvakashelwa ithimba le-ASEAN, noma usizo.” Kodwa uLee wengeze ukuthi le ndlela bekusele ukuthi ihambe phambili, “ngoba kungenye into ukusho ukuthi uzoyeka udlame futhi udedele iziboshwa zepolitiki, kungenye into ukuyenza”. Akukacaci ukuthi kungani uLee ekhulume ngokudedelwa kweziboshwa zepolitiki kanti lokhu bekungekho esitatimendeni sokuvumelana. Akuzange kube khona ukuphawula okuphuma kuMin Aung Hlaing. Umbiko wezindaba wasebusuku ojwayelekile kuMyawaddy TV ephethwe ngamasosha uveze ukuba khona kwakhe kulo mhlangano wathi iMyanmar izosebenzisana eduze neASEAN ezindabeni ezahlukahlukene, kubandakanya “noguquko lwezepolitiki eMyanmar, kanye nenqubo ezosetshenziswa ngokuzayo”.
UCharles Santiago, inhloko yeqembu le-ASEAN Parliamentarians for Human Rights Group, ucele ukuthi kukhululwe iziboshwa zezepolitiki zaseMyanmar kanye nomugqa wesikhathi wokuphela kodlame. “U-ASEAN manje kumele asebenze ngokushesha futhi abeke umugqa wesikhathi ocacile wokuthi uMin Aung Hlaing ahambise kanjani ekuqedeni lolu dlame, noma alungele ukumphendula,” esho.
Akubuyiswe intando yeningi
Umhlangano we-ASEAN bekuwumzamo wokuqala odidiyelwe wokunciphisa inkinga eMyanmar, izwe elihlwempu omakhelwane baseChina, base-India nabaseThailand, selokhu kwaqubuka umbuso oketula uHulumeni okhethwe ngu-Aung San Suu Kyi. IMyanmar iyingxenye yezizwe eziyi-10 i-ASEAN, enomgomo wokuthatha izinqumo ngokuvumelana nokungaphazamiseki ezindabeni zamalungu ayo.