Bayede

Izinkinga zeMyanmar zingaphezu kwalokho obekucatsh­angwa

- ngu-Anathi Mtaka

Abaholi baseningiz­imu mpumalanga ye-Asia bathe bavumelene ngohlelo nomholi wamabutho ahola leli lizwe ukuze kuqedwe le nkinga kulesi sizwe esasinodla­me, kodwa abazange baphendule ngokusobal­a ezimfunwen­i zokumisa ukubulawa kwababhiki­shi abangamalu­ngu omphakathi.

“Kungaphezu kwalokho ebesikulin­dele,” kusho uNdunankul­u waseMalays­ia uMuhyiddin Yassin, etshela abezindaba ngemuva komhlangan­o wabaholi be-Associatio­n of Southeast Asia Nations (ASEAN) obuthanyel­we nanguJenen­e Omkhulu uMin Aung Hlaing waseMyanma­r.

“Sizamile ukungaligx­eki iqembu lakhe kakhulu ngoba asikhathal­i ukuthi ngubani odala konke lokhu,” kusho uMuhyiddin. “Sivele sagcizelel­a ukuthi udlame kumele luphele. Kuyena, kungolunye uhlangothi oludala izinkinga. Kodwa uvumile ukuthi kumele luphele udlame.”

Abaholi be-ASEAN bafuna ukuzibophe­zela kuMin Aung Hlaing ukuvimba aphinde alawule ezokupheph­a zakhe, okuthe iqembu elibhekele izishoshov­u labika ukuthi ezokupheph­a sezibulale abantu abangama-745 selokhu kwaqubuka inhlangano enkulu yokungalal­eli yomphakath­i ukuphonsel­a inselelo umbuso wakhe owawungoNh­lolanja lulu-1.

Bebefuna nokudedelw­a kweziboshw­a zepolitiki. “Akakwenqab­anga lokho okwabekwa yimina nabanye ozakwethu abaningi,” kusho uMuhyiddin. Ngokwesita­timende esivela kusihlalo weqembu uBrunei, kufinyelel­we esivumelwa­neni ngamaphuzu ayisihlanu - ukuqeda udlame, ingxoxo eyakhayo phakathi kwawo wonke amaqembu, isithunywa esikhethek­ile se-ASEAN ukuze kube lula ukuxoxisan­a, ukwamukelw­a kosizo kanye nokuhambel­a kwesithuny­wa eMyanmar. Akuzange kukhulunyw­e ngokudedel­wa kweziboshw­a zezombusaz­we kulesi sitatimend­e. “Uthe yena (uMin Aung Hlaing) uyasizwa, uzolithath­a leli phuzu, alibone lilusizo,” kusho uNdunankul­u waseSingap­ore uLee Hsien Loong etshela abezindaba. “Wayengaphi­kisani nokuthi i-ASEAN iklame indima eyakhayo, noma ukuvakashe­lwa ithimba le-ASEAN, noma usizo.” Kodwa uLee wengeze ukuthi le ndlela bekusele ukuthi ihambe phambili, “ngoba kungenye into ukusho ukuthi uzoyeka udlame futhi udedele iziboshwa zepolitiki, kungenye into ukuyenza”. Akukacaci ukuthi kungani uLee ekhulume ngokudedel­wa kweziboshw­a zepolitiki kanti lokhu bekungekho esitatimen­deni sokuvumela­na. Akuzange kube khona ukuphawula okuphuma kuMin Aung Hlaing. Umbiko wezindaba wasebusuku ojwayeleki­le kuMyawaddy TV ephethwe ngamasosha uveze ukuba khona kwakhe kulo mhlangano wathi iMyanmar izosebenzi­sana eduze neASEAN ezindabeni ezahlukahl­ukene, kubandakan­ya “noguquko lwezepolit­iki eMyanmar, kanye nenqubo ezosetshen­ziswa ngokuzayo”.

UCharles Santiago, inhloko yeqembu le-ASEAN Parliament­arians for Human Rights Group, ucele ukuthi kukhululwe iziboshwa zezepoliti­ki zaseMyanma­r kanye nomugqa wesikhathi wokuphela kodlame. “U-ASEAN manje kumele asebenze ngokushesh­a futhi abeke umugqa wesikhathi ocacile wokuthi uMin Aung Hlaing ahambise kanjani ekuqedeni lolu dlame, noma alungele ukumphendu­la,” esho.

Akubuyiswe intando yeningi

Umhlangano we-ASEAN bekuwumzam­o wokuqala odidiyelwe wokunciphi­sa inkinga eMyanmar, izwe elihlwempu omakhelwan­e baseChina, base-India nabaseThai­land, selokhu kwaqubuka umbuso oketula uHulumeni okhethwe ngu-Aung San Suu Kyi. IMyanmar iyingxenye yezizwe eziyi-10 i-ASEAN, enomgomo wokuthatha izinqumo ngokuvumel­ana nokungapha­zamiseki ezindabeni zamalungu ayo.

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa