Indiza yase-India iphindele emuva kuvalwe imingcele yase-Australia
I-Australia isanamathele ezinhlelweni zokuqala ukuvulela kabusha umhlaba wonke kusukela maphakathi nonyaka ozayo ukumelana nengcindezi ekhulayo yokuvalwa kwemingcele yamazwe omhlaba, kusho izikhulu ngeSonto.
NgoNdasa wezi-2020, i-Australia ivale imingcele yayo kwabangebona abakuleli lizwe nabangezona izakhamuzi futhi selokhu yavumela kuphela abafikile bamazwe abalinganiselwe, ikakhulukazi izakhamuzi ezibuya phesheya.
“Kuyo yonke indlela sizoholwa yizeluleko zezokwelapha,” kusho uNdunankulu uScott Morrison esithangamini sabezindaba esenziwe savezwa kuthelevishini. “Sizoholwa yizeluleko zezomnotho.”
Ngasekuqaleni kosuku, uMgcinimafa uJosh Frydenberg utshele i-Australian Broadcasting Corp (ABC) ukuthi iseluleko sezokwelapha sokugcina imingcele ivaliwe. “Sisisebenzele kahle kakhulu ngale nkinga”.
Ukuvalwa kwemingcele e-Australia, kuhlanganiswe nokuvalwa kwezwe, ukulandelela okusheshayo kanye nokuhambisana nempilo yomphakathi kubeke izindlela zayo zokulawula phakathi kwezwe elisebenza kakhulu. Ukutheleleka sekucishe kube ngezi-29 700, nokufa kwabantu abangama-910.
Kodwa izinhlelo zokuvulwa kwemingcele ezethulwe kuleli sonto seziqubule ukugxekwa kosomabhizinisi nezimboni kanye nosopolitiki beMorrison’s Liberal Party.
“Njengezindlela eziningi, ukuvalwa kwemingcele yamazwe omhlaba bekuyinto yesikhashana, kepha akusimeme futhi kuzosiguqula sibe yindawo yokuhlala,” kusho iphephandaba iSunday Age licaphuna uTim Wilson, ilungu leLiberal Party ePhalamende laseMelbourne.
Isabelomali sikaHulumeni esethulwe kuleli sonto sihlose ukugoma ngokuphela konyaka bonke abantu base-Australia abazimisele ukugonywa.
Ukuvalwa komungcele kushiye abaningi base-Australia phesheya. Izibalo zikaHulumeni zikhombisa ukuthi babalelwa ezi-9 000 abantu baseAustralia abase-India ababhalisele izicelo zokubuyela emakhaya.
NgoMgqibelo, indiza yokuqala ebuyela ekhaya isuka eNew Delhi kulandela ukuvinjelwa okuyimpikiswano kweAustralia kokuhamba isuka e-India ifike icishe ingagcwele edolobheni elisenyakatho yeDarwin, njengoba abaningi ababehlele ukuhamba benqatshelwa ukugibela ngemuva kokuthola ukuthi banegciwane.
UMorrison uvikele izidingo zokuhlolwa.
“Ngizibonile iziphakamiso ezivela kwabanye ababonakala becabanga ukuthi singabeka abantu abahloliwe kwatholakala ukuthi banokhuvethe ezindizeni futhi sibangenise e-Australia,” etshela izintatheli. “Lokho akunangqondo.”