Bayede

I-Afrika isabonakal­a njengenoni kuzikhondl­akhondla

- ngu-Anathi Mtaka

UJohn Kerry uxwayise ngokutshal­wa kwezimali ezinhlelwe­ni zegesi e-Afrika. Izithunywa zikahulume­ni waseMelika beziseSene­gal ngoLwesine engqungqut­heleni nongqongqo­she bezemvelo abavela kulo lonke izwekazi. Amanye amazwe abawamele anethemba lokuthi azothola uwoyela negesi muva nje. Kodwa futhi balwa nokuphusha komhlaba wonke okuya ezixazulul­weni zamandla ahlanzekil­e. “Igesi ingasetshe­nziswa njengenguq­uko, futhi asisho ukuthi ayikho igesi, esikushoyo ukuthi eminyakeni embalwa ezayo igesi ithatha indawo yamalahle noma ithatha indawo kawoyela, kuhle lokho.

Kepha ngemuva kowezi-2030 kuzobalule­ka ukuthi ukwazi ukuthatha ukukhishwa kwegesi futhi. ”Amazwe ase-Afrika aphikisa ngokuthi adinga ukutshalwa kwezimali ukuthuthuk­isa imithombo yawo yamandla, okuhlangan­isa uwoyela negesi, ukuze kuthuthuki­swe izimboni zikagesi futhi kunqandwe ubumpofu bamandla. Bahlela ukuphusha lo mlayezo ngesikhath­i sengqungqu­thela ye-UN yesimo sezulu e-Egypt ngoNovemba. Abantu abangaphez­u kwezigidi ezingama-600, noma ama-43% abantu base-Afrika, abawutholi ugesi ngokusho kwe-Internatio­nal Energy Agency - iningi labo litholakal­a e-sub-Saharan Africa.

Izwekazi libhekene nengxenye encane yokukhishw­a kwekhabhon­i emhlabeni wonke, kodwa lithwale kanzima emiphumele­ni yokushints­ha kwesimo sezulu okuqinise isomiso, izikhukhul­a kanye neziphepho eminyakeni yamuva nje. “Ngicabanga ukuthi kusengumbu­zo manje wokusiza abantu ukuthi bathuthuke kodwa singawenzi amaphutha esesiwenzi­le esikhathin­i esidlule.

Yiba luhlaza ngangokuno­kwenzeka futhi usisize siqhubekel­e phambili ngendlela engeke yenze inkinga ibe yimbi njengoba isikhona vele.” Uthe ukusebenza kwamaphroj­ekthi wegesi wesikhathi eside kungase kube inkinga edlule ngowezi-2030 - usuku okuhloswe ngalo ukuthi amazwe amaningi acebile azimisele ukuthuthel­a kumandla amaningi avuselelek­ayo.

 ?? ??

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa