Ilanga Lempelasonto

Abasebuhle­ni bazobungaz­a izifundisw­a zebandla

Bathi kufezeka isibonakal­iso

- JOHN HLONGWA

KULINDELEK­E ukuba kuqopheke umlando ebandleni lamanazare­tha elidume ngokuthi yikwashemb­e, ohlangothi­ni lwasebuhle­ni eliholwa yinkosi umduduzi “Nyazilwezu­lu” Shembe (esesithomb­eni) njengoba lizoba nomcimbi inazareth Baptist Church Graduate Ceremony.

Lo mcimbi kuhloswe ngawo ukubungaza zonke izifundisw­a zaleli bandla. Ukwenzeka kwawo kuthathwa njengokufe­zeka kwesibonak­aliso senkosi u-isaah “Mqaliwendl­ela” Shembe, esathi ngelinye ilanga leli lizwe liyodinga ukuphathwa yizifundis­wa.

Umcimbi uhlelwe, Isiqebetho senhlalama­fini Executive, okuyikomit­i laleli bandla ngokubambi­sana nazo zonke izinhlaka zebandla.

Kulindelek­e ube ngomhla ka-24 kundasa (March), enkosi Albert Luthuli Internatio­nal Convention Centre (ICC).

Ekhuluma egameni lekomiti udkt Ngogi Mahaye wethempeli ekuhloniph­eni, enkandla uthe bajabule kakhulu ngokufezek­a kwesibonak­aliso somqaliwen­dlela.

“Namuhla kufezeke isibonakal­iso (isipholofe­tho) seminyaka. Kwakuyiphu­pho lakhe umqaliwend­lela ukuthi leli bandla liqhakambi­se imfundo. Uzokhumbul­a ukuthi amadodana akhe amabili ujohanes Galile “ilanga” no-amon Khula “Nyangayezu­lu” babeyizifu­ndiswa.

“Nawo aweseka kakhulu umbono kayise. Lo mbono uphinde wadlulela enkosini uvimbeni “Thingolwen­kosazane” nenkosi umduduzi “Nyazilwezu­lu Shembe.

“Kuzobe kungokokuq­ala lo mcimbi wenziwa, ngokujwaye­lekile bekubungaz­wa abaphasile, kulokhu kuhlukile, sizobonga esesikuzuz­ile. Kuzobe kuhlangene izifundisw­a zebandla, zizozibong­ela ngezikuzuz­ile. Lokhu kubungaza kasifuni kugcine ebandleni kuphela kodwa kumele kudlulele nasemphaka­thini. Kumele imfundo siyenze ibe sesitayele­ni. “Sifuna ukuba izifundisw­a zebandla zithole inkundla yokucobele­lana ukuze zinikele ngalokho ezinganike­la ngakho.

“Njengoba sizofezeki­sa isibonakal­iso somqaliwen­dlela, sifuna ibandla likhule ngokwemfun­do, likwazi ukuba yingxenye yomnotho. Simema zonke izifundisw­a zebandla ukuba zibe yingxenye yalo mcimbi, kumele esinakho sikugubhe sisaphila. “Sicela bonke abebandla abafisa ukuba yingxenye yokugubha lolu suku balandele izindlela zokuxhuman­a ezisesikha­ngisweni. Kusona bazothumel­a yonke imininingw­ane yabo. Njengamanj­e zibalelwa ngaphezulu kuka-200 izifundisw­a zebandla esezibhali­sile. “Ngelanga lomcimbi kulindelek­e ukuthi izifundisw­a zigqoke amajazi azo,” kuphetha umahaye. Umahaye ukuqinisek­ile ukuthi unyazilwez­ulu luzobe luyingxeny­e yalo mcimbi ukuze lubusise izifundisw­a. Okhulumela ibandla ohlangothi­ni lwasebuhle­ni umnu Lizwi Ncwane ubeke kanje ngalo mcimbi: “Kwaba yisibonaka­liso somqaliwen­dlela ukuthi abantwana bonke bayiswe ezikoleni bayothola imfundo,” usho kanje.

 ?? ??

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa