Abasebuhleni bazobungaza izifundiswa zebandla
Bathi kufezeka isibonakaliso
KULINDELEKE ukuba kuqopheke umlando ebandleni lamanazaretha elidume ngokuthi yikwashembe, ohlangothini lwasebuhleni eliholwa yinkosi umduduzi “Nyazilwezulu” Shembe (esesithombeni) njengoba lizoba nomcimbi inazareth Baptist Church Graduate Ceremony.
Lo mcimbi kuhloswe ngawo ukubungaza zonke izifundiswa zaleli bandla. Ukwenzeka kwawo kuthathwa njengokufezeka kwesibonakaliso senkosi u-isaah “Mqaliwendlela” Shembe, esathi ngelinye ilanga leli lizwe liyodinga ukuphathwa yizifundiswa.
Umcimbi uhlelwe, Isiqebetho senhlalamafini Executive, okuyikomiti laleli bandla ngokubambisana nazo zonke izinhlaka zebandla.
Kulindeleke ube ngomhla ka-24 kundasa (March), enkosi Albert Luthuli International Convention Centre (ICC).
Ekhuluma egameni lekomiti udkt Ngogi Mahaye wethempeli ekuhlonipheni, enkandla uthe bajabule kakhulu ngokufezeka kwesibonakaliso somqaliwendlela.
“Namuhla kufezeke isibonakaliso (isipholofetho) seminyaka. Kwakuyiphupho lakhe umqaliwendlela ukuthi leli bandla liqhakambise imfundo. Uzokhumbula ukuthi amadodana akhe amabili ujohanes Galile “ilanga” no-amon Khula “Nyangayezulu” babeyizifundiswa.
“Nawo aweseka kakhulu umbono kayise. Lo mbono uphinde wadlulela enkosini uvimbeni “Thingolwenkosazane” nenkosi umduduzi “Nyazilwezulu Shembe.
“Kuzobe kungokokuqala lo mcimbi wenziwa, ngokujwayelekile bekubungazwa abaphasile, kulokhu kuhlukile, sizobonga esesikuzuzile. Kuzobe kuhlangene izifundiswa zebandla, zizozibongela ngezikuzuzile. Lokhu kubungaza kasifuni kugcine ebandleni kuphela kodwa kumele kudlulele nasemphakathini. Kumele imfundo siyenze ibe sesitayeleni. “Sifuna ukuba izifundiswa zebandla zithole inkundla yokucobelelana ukuze zinikele ngalokho ezinganikela ngakho.
“Njengoba sizofezekisa isibonakaliso somqaliwendlela, sifuna ibandla likhule ngokwemfundo, likwazi ukuba yingxenye yomnotho. Simema zonke izifundiswa zebandla ukuba zibe yingxenye yalo mcimbi, kumele esinakho sikugubhe sisaphila. “Sicela bonke abebandla abafisa ukuba yingxenye yokugubha lolu suku balandele izindlela zokuxhumana ezisesikhangisweni. Kusona bazothumela yonke imininingwane yabo. Njengamanje zibalelwa ngaphezulu kuka-200 izifundiswa zebandla esezibhalisile. “Ngelanga lomcimbi kulindeleke ukuthi izifundiswa zigqoke amajazi azo,” kuphetha umahaye. Umahaye ukuqinisekile ukuthi unyazilwezulu luzobe luyingxenye yalo mcimbi ukuze lubusise izifundiswa. Okhulumela ibandla ohlangothini lwasebuhleni umnu Lizwi Ncwane ubeke kanje ngalo mcimbi: “Kwaba yisibonakaliso somqaliwendlela ukuthi abantwana bonke bayiswe ezikoleni bayothola imfundo,” usho kanje.