A Nacao

Manual di imigranti kabuverdia­nu la Purtugal

- Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

Na dia 14-08-2021 na Sentru Kultural di Kabu Verdi la Lisboa, fazedu lansamentu di es manual. Es manual pode konsultadu lisin https:// tinyurl.com/rv3zs2ce Pa ditalhis sobri es lansamentu, konfiri: https:// tinyurl.com/c23ctc5r

Es manual sta na nos lingua maternu (atraves di ses 2 varianti mas papiadu) i skrebedu ku alfabetu kabuverdia­nu ofisial. N ta louva prumutor di es inisiativa: funsionari­u di Enbaixada di Kabu Verdi la Purtugal Carlos Vieira!

Pa kel ki N konsigi odja na facebook, maioria di Kabuverdia­nus fika kontenti ku es inisiativa. Mas, ten un minoria ki ka fika kontenti o pabia es ka kre pa Kabuverdia­nus uza ses lingua maternu pa kuzas seriu o pabia ses varianti ka kontenplad­u o pabia ka uzadu alfabetu purtuges. Ridikulu e ki grandi parti di es diskontent­is, sen familiariz­a ku ditalhis di es noba, ta kritika supostu auzensia di varianti di Sanvisenti, enbora es varianti kontenplad­u.

Artigu 9º di Diklarason Universal di Direitus Umanu ta stabelese direitu di spreson atraves di kualker meiu di spreson (konfiri es Diklarason na lingua kabuverdia­nu skrebedu ku se alfabetu ofisial: https:// tinyurl.com/8dzm5zew).

Sigundu Konstituis­on (alinia i) di artigu 7º, Artigu 9º i alinia f) di nº 3 di artigu 79º), nos lingua maternu e lingua ofisial en konstruson. Es konstruson signifika esensialme­nti kel ki konpatriot­a Carlos Vieira faze: uza lingua maternu kabuverdia­nu skrebedu ku se alfabetu ofisial na anbienti di ofisialida­di kada bes mas. Kenha ki kre provas ma nos lingua e lingua ofisial en konstruson, konfiri:

- si el sabe le, es ensaiu: https:// tinyurl.com/495tzk8w

- si el ka sabe le, es vidiu: https:// tinyurl.com/mxnrpabu

Sisti un vidiu di 2011 undi kenha ki lidera feitura di Artigu 9º di Konstituis­on, enton Prizidenti di MpD, Dr. Carlos Veiga, ta fla ma ninhun sidadon nasional ka pode inpididu uza lingua maternu kabuverdia­nu: https://tinyurl.com/aah88j9h

Ti ki un Kabuverdia­nu tenta inpidi sidadon Carlos Vieira di uza se varianti, es Kabuverdia­nu sa ta da tiru na pe: el sa ta tra se kabesa direitu di uza se varianti. Kenha ki, na nves di difende kel ki e disel fazendu, ta ataka kenha ki sa ta faze pa difende kel ki e disel, ta merese nos disprezu, pois es konportame­ntu so pode ser konsiderad­u kel di mai falsu frenti rei Salumon (1 Reis 3:16–28) o di un lakaiu di kolonialis­mu.

Nunka N odja un Kabuverdia­nu di Santiagu ta ataka Kabuverdia­nus di otus ilha pabia es uza rispetivus varianti di lingua kabuverdia­nu; kuza ki N ten stadu ta odja, e alguns Kabuverdia­nu di otus ilha ta ataka Santiagens­is pabia Santiagens­is uza rispetivu varianti. Afinal, kenha ki kre inpo?!

Midjor manera di kudi kes ki kre inpidi-nu di uza nos propi lingua, e uza nos lingua kada bes mas na anbienti di ofisialida­di! Nu dexa-s uba ti es kansa, pois nu ka e ses skravu! Si algun servidor di Stadu uza puder ki Stadu da-l pa tenta inpidi-bu uza bu propi lingua, el ta viola bu direitu konsagradu na nº 3 di Artigu 9º di Konstituis­on, in fine. Nes kazu, kexa di el na Provedor di Justisa o na Tribunal Konstitusi­onal!

Alguns di es diskontent­is ataka es manual pabia el sta skrebedu ku alfabetu kabuverdia­nu ofisial.

Nos alfabetu ka e diferenti di alfabetu purtuges trokadu kaprixu, mas sin, pa liberta futurus kriansa di sofrimentu di dikora ortografia.

Ora, un kriston ka debe ser kontra es objetivu. Alias, tudu alfabetu ki kriadu dipos di adoson di alfabetu fonetiku internasio­nal (1926), ta sigi es objetivu umanu (konfiri: pajina 135 di livru “Proposta de Bases do Alfabeto Unificado para a Escrita do Cabo-Verdiano”, IIPC, 2006).

Desdi 1979 kuandu adotadu la Mindelu ma nos alfabetu ta sigi objetivu di liberta nos disendenti­s di sofrimentu di dikora ortografia, nos alfabetu sa ta ganha kada dia mas utentis, non obstanti atakis di ses ditrator i di algun pasividadi di susesivus Guvernu duranti es 32 anu!

 ??  ??
 ??  ?? Marciano Moreira
Marciano Moreira

Newspapers in Portuguese

Newspapers from Cabo Verde