A Nacao

2 grogu ku 2 posta txitxaru

-

Sol dja kumesaba dixi i bitxinhu na stangu staba ta marka ora di almosu. Txiku nhu Seza ka ta brinkaba ku se kumida. Di manera ki el po pe na kaminhu, rostu pa kaza, ku se fexu padja riba kabesa i se faka trabesadu na sintu.

Bitxinhu na stangu staba kada bes mas matxikadu, mas Txiku ka kenta pasu. Omi era ratolku. El ka gostaba di pasa na mosas pa fika pa tras rastu di txeru di suor. Konkistado­r sima el, tenba poku na Sidadi-Velha. El ka era di ribera, mas, na poku tenpu, omi prende sukundi se manera di papia di fora. Na konkistas, se prinsipal trunfu era ma el staba li na Sidadi-Velha di pasaji, na kaminhu pa Merka, undi se pai staba dja tenba txeu anu.

Na kaza se tiu Seza, el staba pabia Seza ka tenba fidju matxu i Seza dja staba adiantadu na kaminhu di bedjisi, ku orta grandi, limarias txeu i lugar ka poku pa simia. Di manera ki Txiku ta tomaba konta di tudu i, na oras-vaga, el ta pintaba manta. Na flor di idadi, raskon, ku alguns dolar di papai ta txobe manenti, funsans ku festas, el ka ta fadjaba. Na kazu di kaminhu lonji, distansia ta fikaba pa konta se kabalu N Ben di Lonji, ki ta koreba faxi sima xuxu.

Na meiu di kaminhu pa kaza, Txiku kontra ku Txutxu, se amigu:

- Mos, Txuka fla-m pa N fla-bu ma oji na kanbar di sol pa bu sta na Fonti Djon sen falta! – dispara Txutxu, ku ar seriu.

- Rapas, ka bu fika ku rostu seriu asi! Bo, bu ka e mutu bunitu... – trosa Txiku.

- Ka bu brinka pabia Txuka staba ta txora! N purgunta-l pamodi, el fla-m so pa N ka dexa di da-bu es rekadu: na Fonti Djon na kanbar di sol sen falta! – Txutxu torna fla, ku kara inda mas seriu, di es bes kuazi rufadu.

E ki Txutxu era amigu di Txiku, mas tanbe era bador di igreja. El ta staba so na da Txiku konsedju ma kel la ka era vida: ranja menbra na kada ribera, kada txada i kutelu. Inda pa kaba mata, Txiku ka tenba vergonha di djunta na sala badju 2, 3 o mas menbra na kes grandi funsan ki ta djuntaba mosas di txeu kabu. Si rexa surji entri ses menbra, Txiku ta dizaparse.

- Ta txora?! – purgunta Txiku, di es bes ku ar priokupadu.

Txuka, menbra di Txiku, era minina bunita, boa i kubisada na Sidadi-Velha. Minina di sabi, ta anda, txon ta treme. Mas, na kes ultimu dia, Txuka staba so la tras di kasa ta panha sol di palmanhan, tristi, kuazi ka ta papiaba ku ningen.

Sima na un filmi, pasa pa mimoria di Txiku ultimu konbersu ki el tevi ku Txuka:

- Txiku, menstruaso­n dja ten mas di 2 mes ka ben i dja N flaba-bo pa bu dexa di faze kel kuza ku mi, pabia nha pai ten un txopu na fundu mala i, un dia, N odja-l ta linpa un pistola di Txada Liton. Dja N flaba-bo, mas bo e temozu – bu ten mas brasus ki polvu. Pa mas N tadja, un di bus mon ta sta ta kore-m pa tudu parti di nha korpu, ta tra-m susegu i, pa kaba mata, bu boka e sima disku riskadu Txentxa Preta, so sabe fla: un kusinha, un kusinha, un ....

- Ka bu fadiga, ponbinha! Ti ki moska stranhu morde, el ta da vomitu, tontura, fastiu i un monti otu trapadjaso­n. – Txiku korta-l konbersu, sen para di brasa-l pa kore-l mon.

- Tra-m mon! Bu ten kabesa di mininu, mas nha pai ta bira-bu-el kabesa di omi. Pensa dretu, pabia dja bu roka. Mi, nha pai ka ta mata! Purtantu, la na kaza, N ka ta fika. Bu pode ba ta pensa kuze ki bu ta faze, pabia so tra-m di kaza ki e ramedi.

- Tra-bu di kaza?! Mas, nha tiu sta xeiu di frangas dentu kaza! Ka bu fadiga. Dja N fla-bu: spera, bu ta odja ma menstruaso­n ta fla-bu mantenha dentu di es dias. Konbersu sabi e ladron di tenpu – menstruaso­n debe ter nsodadu nun konbersu sabi pa kaminhu, mas el ka ta dura txiga. – purfia Txiku, di es bes ku se mon na se sintura, sinal ma kudadu dja kumesaba da-l.

- Bu juis bu oredja! Da so pa dodu: vomitu ku tontura dja ben ti dja pasa i N flaba-bo-el dja ten uns dia. Kantu N fla-bu, bu finji algen moku, ta pensa so na kore-m mon pa tudu ladu. Alias, nes mumentu, nen ti ki bu kore-m mon, N ka sa ta fika ku briu, pabia kudadu dja da-m di me di sisu.

- Ah, e si me! Mas, kantu bu papia-m di es kuzas, N pensaba ma era prisizamen­ti menstruaso­n ki sa ta konkoba na porta...

- Sin! Bo, bu ka ta presta atenson na kuza ki N ta fla-bu. Kabesa bu ta tene so na kuda modi ngana fidju femia di kada un. Dja N flaba-bo ma purba so dipos di kazamentu. Mas, bu sta na mon di nha pai: el ta mata-bu sima liton ku se pistola di Txada Liton, ta fura-bu sima mandji maduru ku se txopu di Santana i ta fola-bu sima bodi ku se kamuga ben moladu!

Kantu Txiku kaba lenbra es ultimu konbersu, da-l kortamentu bariga. El sakedu tan pa papia ku Txutxu, ku ar seriu:

- Txutxu, bai, bu fla Txuka ma na kanbar di sol N ta sta na Fonti Djon!

Txiku ku Txutxu raparti, kada un toma kaminhu se kaza.

Na ta ben, Txiku fika ta pensa nun suluson. El ka podeba tra Txuka di kaza, pabia el ka tenba undi po-l. Dipos, el kreba pinta manta mas un bokadu, antis di po mudjer na pe, pois, dipos di kazamentu, dja el ta dexaba di pode ten txeu menbra, di ba txeu festa o funsan. Kel la ka ta da, ka ta da! Mas, si el ka tomaba konta di Txuka, pai di Txuka podeba sai ku da-l ku faka.

Dipos di matuta txeu, Txiku txiga konkluzon ma dja txigaba ora di el dizaparse di Sidadi-Velha. Antis kanbar di sol, Txiku subi, latxi riba se kabalu N Ben di Lonji na galopi.

14 anu pasa. Nes 14 anu: Txuka pari fidju femia, ki dja kriaba ti ki dja biraba rapariginh­a; pai di Txiku volta di Merka ti ki dja moreba; Txiku, uniku fidju di se pai, erda tudu kuza; Txiku dja era kazadu i staba ben di vida.

Na Sidadi-Velha staba di benda un kabalu famozu. Txiku rizolve volta pa Sidadi-Velha pa primeru bes dipos di 14 anu, pa ben konxe se fidju femia i kunpra kel kabalu.

Pa sin pa nau, Txiku volta pa Sidadi-Velha ku otu nomi – Txatxi. El uza ropa ki se pai traze di Merka pa el bisti sima Merkanu. Ti lingua kabuverdia­nu, Txiku skese: papia so merkanu txaskan! Txiku ka kreba kore prigu di leba fakadas di parentis di Txuka. Gentis podeba tene raiba del ti inda trokadu falsia ki el faze ku Txuka 14 anu antis.

Antis di Txiku ben pa Sidadi-Velha, donu di kel kabalu famozu kontraba ku Txiku nun funsan la fora. Donu di kabalu staba na kel kabalu i Txiku staba nun matxu. Dja es konbinaba kantu di dinheru ki Txiku debeba ntrega djuntu ku kel matxu di Txiku. Di manera ki Txiku ben na kel matxu ku kuantia di diferensa pa kabalu, mas algun dinheru pa da se fidju femia i inda uns trokinhu pa parodia.

Planu di Txiku era: na mare di volta pa se kaza, dipos di kunpra kabalu i parodia, pasa na kaza pai di Txuka pa konxe se fidju femia. Dja el teneba un diskulpa pa ba kaza se fidju femia! El ka txomaba Txiku, mas sin, Txatxi. El e irmon di Txiku. Txiku sta la Merka. Txiku manda-l dinheru pa se fidju femia. Si gentis diskubri se manha, antis xuxu sfrega odju, el ta bua na se kabalu uas, soti karera, dadji kanba San Bras fumu ta baza.

Txiku txiga Sidadi-Velha banda meiu-dia. El fla pa se kabesa:

- Primeru, N ta pasa na taberna Txeka Mana pa N korta es kalor, dipos N ta ba kaza donu di kabalu pa N faze nogosi i, na fin, N ta pasa na kaza nha fidju femia pa N konxe-l.

Txiku ba me pa taberna Txeka Mana. Kantu el txiga, el po na papia merkanu. Nha Mana, mudjer di Txeka, manda txoma Txibita, un mos gaiatu ki tenba mania ma el ta ntende ingles. Txibita ben ku medu pabia el, ingles, so el sabeba alguns palavra. Txibita rikonhese Txiku la di porta. Pa otu banda, kantu el odja Txiku, imediatame­nti el ntende pamodi Txiku kreba sukundi se identidadi. Medu kaba Txibita kel ora:

- Good afternoon! – Txibita fla ku tudu bazofaria.

- Good afternoon! – kudi Txiku, kontenti, ta faze sinal pa nha Mana ma pesoa ki kaba di entra, sin, kel la ta papia merkanu ti kaba na nada.

A sigir, Txiku, ki tanbe sabeba so alguns palavra na ingles, kumesa ta balbusia sons a toa, ku mistura di un o otu palavra di ingles kabuverdia­nizadu ki el ta obiba se falesidu pai ta flaba, sima: ia, gudi, olraiti, mani, kamoni, godemi, sanababitx­i, etc.

- Nha Mana, es Merkanu fla pa nha sirbi-nu 2 grogu ku 2 posta txitxaru. – traduzi Txibita, ki staba mesmu ku gana di modja garganta.

Es toma ses grogu i bafa ku txitxaru fritu. Sabi di mundu! A sigir, Txiku paga konta, po na munhimunhi boka, ta fla sons a toa, ta kontinua ta finji ma el sa ta papia ingles.

- Nha Mana, es Merkanu fla pa nha sirbi-nu mas 2 grogu ku 2 posta txitxaru. – traduzi Txibita, ki kumesa ta arkiteta tra bon pruveitu di kel artimanha di Txiku.

Txiku kumesa priokupa pabia el ka baba ku txeu dinheru pa parodia. Mas, dipos di un kalku mental, el odja ma troku ki fikaba-el ta txigaba pa un sigundu ronda. Nha Mana sirbi-s. Dipos di es torna toma grogu i kume txitxaru, Txiku torna paga konta. Na fin, el kumesa ta puxa Txibita pa es sai, ta balbusia un monti di sons ku ripitison di “kamoni” pa meiu.

- Nha Mana, es Merkanu sa ta insisti ku mi pa nu toma un “ali bu bai”. Nha sirbi-nu mas 2 grogu ku 2 posta txitxaru. – traduzi Txibita, ki sa ta rizistiba tudu kes puxadela di Txiku xintadu.

Kudadu da Txiku! Txiku rikonheseb­a Txibita tanbe la di porta. Txiku sabeba ma Txibita era gaiatu. El odja ma Txibita kre goza ku el. Si el Txiku ka sai faxi di kel taberna, Txibita ta daba-el na pedra. Pa Txiku paga es 3º ronda el tenba ki rukuti na prizenti pa se fidju femia.

- Paxenxa! Mas, kel li ta ser ultimu ronda! Nada mas na fabal pa es malandru di Txibita! – Txiku jura dentu del.

Es toma kel 3º ronda. Txiku paga i da rinkada pa sai, sen abri boka kifari tenta leba Txibita pa rua di es bes. Nton, Txibita rizolve abri jogu, di es bes na lingua kabuverdia­nu krankran:

- Txiku, 2 amigu ka ta anda so ku 3 pe! Nu toma so mas un ronda di dispidida, N ta dexa-bu bai na pas di Deus...

Txiku spanta! Inda el ka flaba Txibita modi ki el txoma. Dja el ka tenba duvida: Txibita dja rikonhese-l. I tanbe fika-l klaru ma Txibita rizolve txoma-l pa se nomi verdaderu pa xantajia-l. Nton, Txiku fla pa se kabesa:

- Kalma, Txiku! Ku es disgrasadu lisin ta kre fola-bu, bu ka pode fika nen mas un minutu dentu Sidadi-Velha. Bu ten ki ngana es makaku li, sinon el pode po Sidadi interu ta ruma na bo gosi li pa mata-bu seku rusu.

Txiku paga konta antis di bebe. El kumesa bebe, antis el kaba bebe, el fla Txibita, tanbe na lingua kabuverdia­nu, ku pritensu sotaki merkanu i un monti di jestus pa indika ma Txibita debe fika xintadu ta spera-l:

- Xixi, bai, ben! Xixi, bai, ben! Xixi, bai, ben!

Txiku sai, monta se matxu, subi, latxi na uma karera. Nen kabalu el ka kunpra mas kifari txiga bera kaza se fidju femia.

Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

Nu ben konta partis

 ?? ?? Marciano Moreira
Marciano Moreira

Newspapers in Portuguese

Newspapers from Cabo Verde