Geingob ge ais ǀkhāb sîsenaona !gari-aosis !gôasiba ge mā
!Hūb di ǁÛb, Hage Geingob ge ǂoa ge wekheb Donertaxs ai ǁnā khoen hîa ais ǀkhāb sîsenaona “ǀasa ǁaeb !gari-aon” !gôasiba mā tsî ǁîna ge ǂgan, in ai!gûi sîsengu hîan Namibiaǁîn !gâise hâs !aroma ra dīn ǀkha.
ǁKhāti !hūb di ǁanǂgāsabena ǁkhaubas tsî ǁaes di ai!gûsa ǁawoǁawos !nâ, mâsib hâ!nâ da ab, ga ǁgoaǂuidi xa a ǀoa xawe.
Geingob ge nēsa ǂhanusi māǂui-i, !Gariaon Tsēsa tsēdīs di-i !nâ ge mî.
Namibiab ge kurikorobe 26 Aoǁkhumuǁkhâb disa, !hū!nāsi sâtsēb ase,!Gari-aon Tsēse ra tsēdī hîa Hoa !Hūbaisi ǁAedi (UN) xa Namibiab !Gari-aon Tsēs ase ǂan!gâhe hâsa.
Nē tsēs ge Namibiab toro!khams !norasasib !aromasa ra tsēdī hîa ge 26 AOǁkhumuǁkhâb 1966ǁî kurib ai Ongulugwombashes tawa tsoatsoasa ǁnāpan ge !norasasib !khamaona Suid Afrikab !khamaon !oagu !napuǂnoadi !nâ a !âs khao!gâ.
“Ti ǁkhoreb ge ǀasa ǁaeb !gari-aona ǂan!gâsa; ǁnān hîa ge ais ai ǁhāde gere ǁkhaena ǁnāti ī !khams hîa da ge Covid-19 !oagu ūhâ i torob dis !nâ. ǁÎn xa ta ra !hoan ge ǀgaisaǂgao ǂurusib sîsenaon, ǂhanusi aib ǂnûiǂgādi tsî ǂhanub mâisan, ǁnān, hîa ǀguitimî tsîs ge Covid-19 ǁōsa a khoraǂuisen, o ǁîn di ûiga tsēkorobe nē ǁkhōǁkhōsa ǁōs ai!â !aorosasib !nâ gere maina,” tib ge Geingoba ge mî. ǁÎb ge ge mî, ǁîn di ûiga naun !aroma sâu tama is ra !gôa!gâhesa, !hūǁîn ûiga sâu tsîn !goaxa ǁaeb di īǁkhāsiba ge ǂherexa kai amaga.
“Namibiab ge sadu !hūba ǀnam tsî ǁîb !aroma ǁōs, ǁguiǂgāsens tsî ǀguixasib !aroma ǀgawasa ra ūǁnâba du. Geingob ge noxopa ge mî, !kharu ge ǁkhâgu !nân ǁîba ǁaupexa wekhekorobe, ǂhanusi tamas ka i o !gariaosis ǂan!gâsa !hūb !noras !khamao-i !aroma gere māsa,” tib ge Geingoba ge mî.
ǁîb ge mîs ge, kaise i ge tsûsa isa, mâtikō !gôab !gari-aon tsî kaikhoen ge ûigau âna a ǂoa!nâsa !harasa, tsîb ge !hūba ǂgui ǂandi tsî ǁkhāsiga ǁîn !gûǂoadi ǀkha ge ǂoa!nâ.
“Sada ge ôananôagub kaikhoen diba ge ǂoa!nâ hîa ǁkhāsigu ǂgiǂgos, !hao!nāsise, aixan, !hū!nāsi tsî !nâu ǂans tsî ǀumisa ge !khōǀgara hâ ina. Dr Kalumbi Shangalab ge ǂurusib sîsenaona oasa mā tsî ge mî, ǀguis khami ī îganǀge-i tsîn osen ge ǁkhāǁkhāǂuisen hâ ǂkhamkhoena sîsensoade ū tsî ministerisa ge hui!khoeǁnâ-am. Nē ǁōs ge khoraǂuisen os ge ministerisa hāǀaro ra !omga ge ǂhâba hâ i tsîn ge ǀasase ge ǁkhāǁkhāsentoa ǂkhamkhoena nē ǂgais ai oe-am tsî ge !â tsî ǀunis kōse ministerisa ge mâxōǀkhā. ǁÎ taman ga hâ, os ge ministerisa kaise kai !gommi !nâ ga hâ hâ,” tib ge Shangalaba ge mî.