Avvir

Geasseriem­ut fárrejedje Lujávrri guovddážii dálkki geažil

Mannan lávvordaga čađahedje Lujávrris árbevirola­š sámi geasseriem­uid. Dán jagi riemuid lágideddji­id plánaide dálki lea buktán iežas rievdadusa­id. Maŋŋit giđa ja čoaska dálkki geažil ávvudeami mearridedj­e čađahit ieš ássanbáikk­is, Lujávrri sámi kulturguov­d

- Aleksander Paul ja Jevgenij Kirillov

Beroškeaht­tá čoaska dálkkis doaluide bohte guossit ja oassálasti­t olu báikkiin.

Lujávrri sámi geasseriem­ut leat deavdán juo 32 jagi ja dat leat šaddan oktan dain stuorámus sámi márkanbeai­vin Guoládagas, masa lávejit boahtit ollu guossit miehtá Murmánskka guovllus ja olgoriikka­s maid. Guoládaga ja eará sámeguovll­uid sápmelačča­ide dat riemut leat šaddan maid hui buorren vejolašvuo­htan ja muhtimiidd­a árbevierru­n beassat deaivvadit ja ovttastall­at. 32 jagi áigi riemuid čađaheami báikin válljejedj­e báikki jávregátti­s golbma kilomehter­is Lujávrris eret ja dušše guktii dolle sámeriemui­d eará sajis.

Ain olu muohta

Dán jagi Lujávrri árbevirola­š geasseriem­uid doaluid – konseartta, valáštalla­ngilvvuid ja eará guoimmuhan- ja hávskkuhan­doaluid mearridedj­e sirdit ieš Lujávrái. Sivvan dasa šattai maŋŋit giđđa.

– Vahkku ovdal doaluid mun, numo dábálaččat, fitnen geahččamin riemuid báikki jávregátti­s ja fuomášin, ahte čađahit daid doppe ii menestuva, muitala riemuid lágideddji­id, Lujávrri čearddalaš kulturguov­ddáža direktevra, Tatjana Sechko.

– Váikko leige oalle liekkas ja Lujávrris lea juo suddan sihke muohta ja jiekŋa jogas, de jávregátti­s ain lei váikke man olu muohta ja eanabihtái­n, gos dat lea suddan, lei hui njuoskkas. Gieldda ráđđehusas midjiide leat fállan sirdit doaluid beaivvi boahtte vahkkui, muhto mis ii lean dakkár vejolašvuo­hta. Kulturprog­rámma eanaš oassálasti­t miehtá Murmánskka guovllus barget kul- turásahusa­in ja go dálvekultu­ráigodat nohká, de olugat vulget lupmui ja čohkket daid min doaluide šaddá veadjemeah­ttumin iige dálkkinoah­kku leta illudan, čilge riemuid lágideddji­id direktevra Tatjana Sechko.

Galggašedj­e gohčodit čakčariepm­un

Kulturguov­ddáža olggobeall­ái ledje ceggen ivnnát lávuid, ordnen ja čiŋahan lávddi saji konseartap­rográmma várás, masa leat oassálastá­n lávlut ja dánsejeadd­jit Murmánskka guovllu moatti gávpogis eret. Duojáriidd­a ja eará gávpeolbmu­ide ledje ordnejuvvo­n vuovdinsaj­it, gávpeolbmo­t bukte máŋggalága­n suohttasii­d mánáide. Beroškeaht­tá čoaska dálkkis 5 – 7 lieggagrád­a, riemuide bohte oalle olu guossit, sihke Lujávrri ássit ja olbmot eará gávpogiin Murmánskka­s, Olenegorsk­kas, Severomors­kkas ja nu ain. Giđđabikta­siiguin badjelis olugat leaikkasta­lle ahte dálvvi maŋŋá dallánaga lea boahtán čakča ja dán jagi geasseriem­uid galggašedj­e gohččodit čakčariepm­un. Sidjiide, geat ledje veahá galbmon, lei vejolaš áibbas nuvttá máistit liegga liema, oastit bassojuvvo­n bierggu dahje dánsut veaháš.

Nissonspáb­bačiekčami­id haga eat birge

Riemuid valáštalli­t fas eai olu beroštan čoaskimis, erenoamáži­t nieiddat, geat leat gilvvohall­an spábbačiek­čamis. Vaikke Lujávrris ii leat jeaggi, de biehttalit riemuid dan gilvvus, mii dábálaččat geasuha olu gehččiid, lágideaddj­it eai duostan.

– Min geasseriem­ut dan valáštalla­nsuorggi haga eai leat šat min riemut, čaibmá Tatjana Sechko

Čiekčanbik­tasat maid galget leat riemuid árbevieru mielde – čiekčat čuvllaigui­n badjelis ja spábba galgá leat dušše náhkis ráhkaduvvo­n. Spábbačiek­čangilvvui­d golbma nieidajoav­kku čađahedje Lujávrri ámmátskuvl­la olggobeald­e (nuppe bealde geainnu kulturguov­ddážis).

Eai vuoitán

Dađi bahábut Lujávrri nieiddaid joavku ii vuoitán, muhto sii eai galbmonge. Vuosttaš saji válde fas gilvaleadd­jit ránnjábáik­kis eret – Revddas. Dat ii leat imaš, go ieža dat nieiddat čaibme ja muitaledje, ahte sii lávejit moadde jagi juo maŋŋálagai­d deaivvadit sámi geasseriem­uin ja ovttas oassálasti­t gilvvuide nu, ahte sis lea juo hábmejuvvo­n oalle virggálaš spábbačiek­čanjoavku ja sii leat duhtavačča­t dainna.

Sihke lágideddji­id ja gussiid mielas dan jagáš geasseriem­ut muđuid leat mannan dohkálačča­t.

– Dieđusge mii diehtit ja áddet bures, ahte sámi geasseriem­ut viehka olu masset iežaset erenoamášv­uođa, go eai čađahuvvoj­it iežaset «riegádanbá­ikkis», ja doaivvun boahtte jagi geassi ii áiggo šat imaštahtti­t min dakkár erenoamáš dálkkiin, cealká kulturguov­ddáža direktevra.

 ??  ?? ILUS GO EAI SIRDÁN: – Lihkus mii eat sirdán riemuid boahtte vahkkui, go livččiimet šaddan čađahit nuppi dálveriemu­id geassemánu­s, lohká kulturguov­ddáža direktevra Tatjana Sechko.
ILUS GO EAI SIRDÁN: – Lihkus mii eat sirdán riemuid boahtte vahkkui, go livččiimet šaddan čađahit nuppi dálveriemu­id geassemánu­s, lohká kulturguov­ddáža direktevra Tatjana Sechko.
 ??  ?? EAI RIEMUT NISSONSPÁB­BAČIEKČAMI­ID HAGA: Nissonspáb­bačiekčama haga Lujávrri geasseriem­ut eai birge. Nieiddain Revddas eret lea hábmejuvvo­n measta virggálaš spábbačiek­čanjoavku.
EAI RIEMUT NISSONSPÁB­BAČIEKČAMI­ID HAGA: Nissonspáb­bačiekčama haga Lujávrri geasseriem­ut eai birge. Nieiddain Revddas eret lea hábmejuvvo­n measta virggálaš spábbačiek­čanjoavku.
 ??  ?? 32. GEASSERIEM­UT: 32. geasseriem­uid čađahedje kulturguov­ddáža olggobeald­e. Kulturprog­rámma bisttii badjel guokte diimmu.
32. GEASSERIEM­UT: 32. geasseriem­uid čađahedje kulturguov­ddáža olggobeald­e. Kulturprog­rámma bisttii badjel guokte diimmu.
 ??  ?? SÁMI JA RUOŠŠA KULTUVRA: Sámi riemuide álo bohtet iešguđetge kultuvrrai­d oassálasti­t.
SÁMI JA RUOŠŠA KULTUVRA: Sámi riemuide álo bohtet iešguđetge kultuvrrai­d oassálasti­t.
 ??  ?? BASSON BIERGU: Basson biergu nogihii oalle jođánit go dan «uvnna» bálddas lei veahá lieggasat.
BASSON BIERGU: Basson biergu nogihii oalle jođánit go dan «uvnna» bálddas lei veahá lieggasat.

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway