Jápmán sápmelaččat oassin dáruiduhttimis

Dál lea Guovdageidnui boahtán gisttoš man siste leat Mathias Larsen Haetta dávttit. Son jámii 112 jagi dás ovdal, namalassii 1905:s Rønvika buohccivissui Bådådjos. Dasa nohket dieđut su birra, muhto orro áibbas čielggas, ahte su eai hávdádan dalle. Su rumaš lea jáhkkimis dolvojuvvon juosat dutkama várás. Dasto leat Mathias Larsen Haetta váinni dávttit leamaš Oslo Universitehta vuorkkás. Dat mii lea surgat, go su maŋis boahtit eai oba leat ge diehtán, ahte Mathias Larsen Haetta ii leat hávdáduvvon. Eai ge gullan dan birra maide ovdal reive gieskat bođii Oslo Universitehtas, ahte háliidit go su dákterikki hávdádit. Dieđus háliidedje dan maŋisboahttit ja dán mánu 27. beaivvi son hávdáduvvo ge Guovdageainnu girkogárdái.

Dat vuot muittuha manin dáččat atne sápmelaččaid dan áiggis, go lei garra dáruiduhttin áigi. Lea ge surgadis muittuhus, ahte dáččat eai atnán sámiid árvvus eambbo go boares beatnaga máid muhtun lei goarjidan. Dan duostat dadjat, go juo jápmán sápmelaččaid leat ná olmmošmeahttumit meannudan, ahte dušše dolvon juosat gos árvideames leat liikka čuggon ja čuohpadan dutkama namas. Vaikke eai leat dieđut dat lea dahkkon Mathias Larsen Haetta rupmašiin, de aŋkke sáhttá dan láhkái dahkkon. Muđui hal eai livčče dán olmmoš váinni rupmaša váldán iežaset háldui ja atnui.

Lea ge surgadis muittuhus, ahte dáččat eai atnán sámiid árvvus eambbo go boares beatnaga máid muhtun lei goarjidan.

Su dávttit leat ge dál iežaset olbmuid hálddus dassái go biddjo sámi vieruid mielde eanaohcii, muhto seammás lea Stuorradikki meannudan duohtavuođakommišuvnna álggaheapmi. Stuorradikkis leat ge mearridan álggahit kommišuvnna mii galgá guorahallat dáruiduhttima. Vaikke ii leat mearriduvvon mii galgá leat namma kommišuvnnas ja makkár váldi das galgá, de aŋkke lea dákkár ášši, ahte dološ sápmelaččaid dákterikkiid vurkodeapmi lea oassi dan surgadis dáruiduhttináiggis. Danne lea ge sávahahtti dat kommišuvdna maiddái oažžu válddi dáid beliid guorahallat, go dat han čuvgehivčče bures manin Norgga eiseválddit atne sámiid dan áigges.

Sámedikki vuosttaš presideantta Ole Heandarat Magga mielas lea dát ilgadis dáhpáhus. Son dadjá ge NRK Sápmái, ahte lea álo hirpmus gullat dieid birra mat leat dáhpáhuvvan, ja dat várra ii leat dušše diet okta olmmoš. Son jáhkká ge doppe leat máŋga eará dáhpáhusa. Juste dan dáfus lea ge dehálaš guorahallat maid dáid beliid mot jápmán sámiid bázahusaid leat dolvon eret ja gos dat leat, jus leat šat áimmuin. Sámiide han lea dehálaš atnit árvvus olbmuid geat leat jápmán, ja okta dehálaš oassi sámi jáhkus lea dat, ahte jápmán olbmot galget hávdáduvvot ja vitkot hávdeeatnamii. Nu ahte das lea sáhka maid sámiid oskku birra.