«Juoiganšávká vuovdimassii» HÁRDDII GARRASIT
Victoria J. Knutsen lea Miellahttun «Samiske Kofter/gákti» joavkkus. Dohko son juogadii gova mas oaidnit muhtima vuovdaleame dan maid gohčodii «juoiganšávkán» dahje dárogillii «Joikelue».
Victoria J.knutsen lea Miellahttun «Samiske Kofter/gákti» Joavkkus. Dohko son juogadii gova mas oaidnit muhtima vuovdaleame dan maid gohčodii «juoiganšávkan» dahje dárogillii «Joikelue».
Facebook neahttabáikkis lea siidu man gohčodit Samiske kofter/gákti mas lea birrasiid 5600 miellahttu. Dán siiddus juogadit earret eará duodjemáhttu ja ovddidit sámi duoji. Siidui sáhttá maid juohkit govaid ja nu lea ge okta miellahttu dahkan gii lea hárbman das movt muhtin vuovdala sámi duoji.
Unohas vuovdinalmmuhus
Samiske kofter/gákti siiddu miellahttu, julevsámi nisu Victoria J. Knutsen (30) juogadii gova siidui mas oaidnit muhtima gii vuovdala «juoiganšávkkáid». Son muitala alcces sámi duoji dehálažžan ja ahte sutnje gal lei unohas dán vuovdinalmmuhusa oaidnit.
– Munnje lea dehálaš ovddidit áššiid mat eai mu mielas oro riekta, nu go dát vuovdinalmmuhus maid oidnen ovddit vahkus Facebookas. Doppe lei okta nisu gii vuovdalii šávkkáid maid ieš goarru. Daid son gohčodii «juoigan/festiválašávkán». Ledje oallugat geat gilkoraste olbmáid ja čálle ahte dá livčče sidjiide festiválaide gahpir ja bidje vel diekkár «boagustan beallejámas» govaid, muitala Victoria.
Bivddii earáin veahki
Knutsen muitala ahte son dovddai iežas geatnegahtton čállit juoidá vuovdinalmmuhussii, nu ahte olbmot ipmirdit ahte dát ii leat rievttes vuohki vuovdalit sámi gárvvuid. Son ii diehtán riekta maid galggai čállit, dan dihte son bivddii ge veahki eará duodjeberošteddjiiguin hábmet vástádusa.
– Mun sihke suhtten ja váivašuvven dáinna, ja mearridin ahte mun ferten gal čállit juoidá diesa. Ballen ahte mun ledjen badjelmeare hárbman dainna, nu ahte mun fuobmájin jearrat veahki dan gáktesiiddus. Doppe vástidedje badjel guhttalogis, ja ovttas mii hábmiimet vástádusa mii galggai čilget makkár dovddu diet attii munnje.
Sihkkojuvvui eret
«Munnje šaddá njuolgut váivi go min čáppa gárvvut ná boastut geavahuvvojit. Mu mielas lea badjel bávtti ahte goarut ja vuovdalat «sámi» gahpira festiválabivttasin ja molssafárddan. Dát lea min kultuvrra duššindahkan ja doivon duođas ahte leimmet ollen guhkkelii 2017 logus».
Dán vástidii Victoria vuovdinalmmuhussii, mii ovttatmano sihkkojuvvui maŋŋel go dán čálii.
– Ii soaitte áigon ovttage soardit, muhto orui goit nu ahte dát goarru heahpanii ja danne sihkkui eret almmuhusa.
Árgabeaivvirasismma
Knutsen oaivvilda ahte dá lea árgabeaivvirasisma maid lea dehálaš ahte sápmelaččat vuostálastet.
– Dat lea min geatnegasvuohta beroštit dakkár áššiiguin. Mu mielas ii leat gal riekta gohčodit šávkká juoigangahpiriin dahje geavahit gávtti molssafárdan. Jus mii sápmelaččat eat jienát maide, gii de galgá dan dahkat min ovddas, lohká Knutsen.
Dulbmot min kultuvrra
Kirsti Irene Andersdatter Johnsen, gii lea jođiheaddji dán siiddus lohká iežas oaidnán dan gova mii almmuhuvvui jovkui ja ii son ge gal geahča njuolga dása.
– Olbmot bidjet diekkár buddestatnamaid olbmuide ja diŋggaide vai besset duolbmut nuppi. Dat lea hui álki bidjat unohas namaid diŋggaide mat gullet sápmelaččaide, de besset dan ládje duolbmut min kultuvrra. Dat gal ii lean somá, áibbas fasti mu mielas, lohká Johnsen.
Juoigan mearkkaša juhkan
Kirsti oaivvilda ahte don doloža rájes leamaš nu ahte juoigan mearkkaša juhkanvuohta.
– Mun gal ádden nu ahte juoiganšávkán gohčodit, de dan mii mahkáš coggalit go de juhkaluvvat. Dan dihte lea juste diekkár namahus diesa biddjon, lohká son.
Muhtimat soitet oastit
Kirsti lohká iežas jáhkkit muhtumiid oastit dán gahpira ja geavahit dan ulbmilii maid namma muitala. Goitge doaivu eatnasiin dan mađe ipmárdusa ahte eai dan daga.
– Diekkárat geat eai smiehtas nu olu gal soitet, muhto lihkus eai leat nu ollugat gal diekkárat. Eatnašat gal ipmirdit ahte diet gal ii heive, lohká son.
Ferte hupmat «dáža giela»
Johnsen mielas mii fertet čoahkkanit ja ovttasbargat go galgat eastadit dákkár dáhpáhusaid.
– Jus galgat eastadit diekkáriid, de ferte vuosttažettiin čoahkkanit ja ovttasbargat. Dasa lassin mii fertet čilget sidjiide manne dat lea unohas ja manne ii heive. Lea maid hui buorre jus mii čájehit ja muitalit movt mii dovdat siskkobealde go oaidnit dakkáriid. Dážat čájehit eanet dovdduid, nu ahte mii fertet hupmat dáža giela ja muitalit ahte dát čuohcá min dovdduide.
Ii ávkkut bealkit
Juoga maid Kirsti ii oainne ávkin, lea bealkkehit dakkár olbmuid geat dulbmot sápmelaččaid.
– Dat gal ii ávkkut bealkkehit ja garuhit, dainna ii olle gosage. Jus mun fal vásihivč- čen diekkáriid, de livčče mu lahkananvuohki nu ahte manašin jearrat dan olbmos juste manne nie logat dahje dagat ja čilgešin iežan jurdagiid ja dovdduid dan birra. Álo ferte bidjat gažaldagaid nubbái, ii ábut fámuin álgit vuostálastit, loahpaha Johnsen.