Dearvvašvuođabálvalus buorránan Guovdageainnus
…muhto suohkanis lea ain ollu buoridan munni
Guovdageainnu dearvvašvuođabálvalus lea 71. sajis dán jagi suohkanbaromehteris, buot Norgga suohkaniid gaskkas, jos geahččá aitto almmuhuvvon suohkanbaromehtera mii lea gos Norgga suohkanat buohtastahttojuvvojit.
Guovdageainnu suohkanis lea dearvvašvuođabálvalus issorasat buorránan diimmá ektui, jus galgá jáhkkit mii suohkaniid «Norggameasttirgilvvus» boahtá ovdan. Dearvvašvuođa suorgi lea njuiken 64 saji, ja lea dál 71. sajis jus buohtastahttá buot Norgga 428 suohkanin.
Eanet olbmot barggus
Konstituerejuvvon ovttadatjođiheaddji Kent Ailo Haetta, lea diehttalasat movttet go gullá Ávvira mielbargis ahte dien mađe bures manná su ovttadagain. Haetta ii lean gullan loguid birra, ovdal go Ávvir váldá suinna oktavuođa. Son muitala ahte sii leat buoridan fálaldagaid, bálvalusaid ja kvalitehta dearvvašvuođasuorggis.
– Mii leat virgádan eanet olbmuid rabas virggiide, nugo ovtta liige doaktára, jorttamora ja mis lea maid dál skuvladearvvašvuođabálvalus, mii ovdal ii leat leamaš, muitala rámis Haetta.
Ráđđeolmmái rámida suohkanbargiid
Guovdageainnu suohkan aŋkke lea obbalaččat 409. sajis, oktiibuot 428 suohkanis. Ráđđeolmmái Kent Valio muitala ahte lea lunddolaš ahte Guovdageaidnu ii leat bajimusas dán tabeallas, dannego suohkan lea šaddan čađahit hui garra seastinproseassa maŋemus jagiid. Dat váikkuha sihke dasa ahte man ollu bálvalusaid suohkan sáhttá fállat ja makkár kvalitehtain.
– Mis buorránit bohtosat ollu sosiálaveahki, kultuvrra, gollodási ja birrasa ja resurssaid dáfus. Ja leat maid hui buorit bohtosat ekonomiija ja mánáidgárddiid dáfus, muitala Valio.
Valio muitala ahte sii leat maŋemus vahkuid rámiduvvon sihke doavtterbálvalusa, skuvllaid, ekonomalaš bohtosa ja dan ovddas go unnán oahppit heitet joatkkaskuvllain, nu ahte dilli lea máŋgga dáfus buorre, vaikko leat eará sajiin buoridanmunit.
– Dat mii manná bures lea áŋgiris, viššalis ja čeahpes suohkanbargiid gudni, loahpaha Valio.
Unnán resursat
Vaikke dearvvašvuođa suorggis manná issoras bures, de leat eará surggiin heajos logut. Earret eará Guovdageainnu suohkana Teknihkalaš ovttadagas. Teknihkalašovttadat lea gahččan buot eanemus olles suohkanbaromehteris, olles 169 saji diimmá rájes, ja dakko bokte lea okta dain heajumusain Norggas.
Teknihkalaš ovttadaga ovttadatjođiheaddji Sindre Murud muitala ahte ollu lea leamaš resurssaid duohken, go Guovdageainnu suohkan lea easka aitto ládje beassan eret Robek-listtus.
– Mannan jagi ledje Guovdageainnus hui olu váttisvuođat juhkančáziin, ja mii eat leat sáhttán ođastit čáhcerusttegiid resurssaid dihte. Mii diehttelasat sávašeimmet gal ahte mis livčče buoret, muhto dat ii leat nu, muitala Murud.
Mánáidsuodjalus
Ii leat dušše teknihkalašovttadat mii oliha heajos bohtosiid suohkanbaromehteris. Mánáidsuodjalus maid hedjona jagis jahkái, ja lea diimmá rájes gahččan 62 saji, ja lea dál okta daid heajumus mánáidsuodjalusbálvalusain Norggas, namalassii 411. sajis.
Mánáidsuodjaluskonsuleanta Svanhild Camilla Utsi muitala ahte go stáda heittii fállame doaimmaid, de šadde ieža fállagoahtit daid, ja dat lea váttis go šaddet eará suohkaniin oastit daid. Utsi muitala maiddái ahte go lea stuora jávkan stábas, de šaddet bargat dušše doppe gos lea eanemus dárbu, ja de ii leat vejolaš čuovvut eará sajis nu olu dárbu. Mánáidsuodjalus ii sáhte fállat váhnemiidda bagadusa resurssaid váilivuođa dihte, ja dalle ii sáhte mánáidsuodjalus veahkehit bearrašiid nu árrat go dárbu.
– Mis leat leamaš máŋga lossa ášši mat leat gulustuvvon olbmuid gaskkas, ja dat dahket min balddonassan olbmuide, muitala Utsi.